Psühhiaater: vanemad peaksid jõulukinke ostes vaatama last kui tulnukat teiselt planeedilt

Ilmnes, et hoolimata 21. sajandi võrdõiguslikkusest, saab enamik lapsi jõulukinke vastavalt oma soole, mitte neile ei kingita unisex ehk mõlemale soole sobivaid kinke, teatab iltalehti.fi.

Uuringu kohaselt saavad tüdrukud «jõuluvanalt» nukke ja pehmeid mänguloomi, samas poistele tehtavate kingituste seas domineerivad mõtlemist ja liikumist nõudvad mänguasjad.

Samuti on erinevus poistele ja tüdrukutele kingitavate raamatute puhul. Pooled poistest saavad lastele mõeldud teatmeteoseid ja seiklusjutte, tüdrukutele kingitakse enam muinasjuturaamatuid. Vaid kolmandik tüdrukutest saab raamatuid, mida tavaliselt seostatakse poistega.

«Raamatud aitavad lastel vaimselt areneda ja selle tõttu on tähtis, et nad ei loeks vaid ühes žanris raamatuid, vaid et nende lugemisvalik oleks lai,» sõnas Plan International Suomi esindaja Mari Luosujärvi.  

Ta lisas, et lastele tehtavate jõulukinkide puhul võib olla ka erandeid.

Küsitluste kohaselt on 80 protsenti meestest teoreetiliselt nõus ostma tüdrukule mänguauto, kuid kui päris ostmiseks läheb, siis soovib seda teha vaid 6 protsenti.

Meestes 15 protsenti arvas, et poisile võib kinkida printsessi teemalise karnevalikostüümi.

«Uuring näitas, et Soome ühiskonnas on soorollid seni üsna jäigad. See, mis sobib meestele ja poistele, on üsna kindlalt ja kitsalt reguleeritud. Mis puudutab naisi ja tüdrukuid, siis nende puhul on mänguruumi rohkem,» selgitas sotsiaaluurija.

Soome lastepsühhiaater Jukka Mäkelä sõnul ei ole ta selle uuringu tulemustes üllatunud. Tema sõnul ei ole selle taga vaid täiskasvanute arusaam soorollidest ja ostukäitumine.

«Selle taga on ka laste enda soovid ning see, kas ollakse intro- või ekstravert. Meile, inimestele on bioloogiliselt sisse kodeeritud, kas oleme väljapoole suundujad, kes on enamjaolt mehed või siis sissepoole olijad, kes on enamjaolt naised. Liigina oleme ühiskondlikud ja meil kehtib tööjaotus. Oleme mõnes mõttes ikka kütid ja korilased, küttimine on väljapoole suunatud tegevus, korilus ja nõrgemate eest hoolitsemine aga sissepoole suunatud,» selgitas lastepsühhiaater.

Mäkelä sõnul peaksiv vanemad lastele kinke ostes arvestama, millised on lapsed oma iseloomult. On lapsi, kellele meeldivad traditsioonilised soorollid, kuid on ka tüdrukuid, kellel on tehnilist taipu ja neile meeldivad autod ning poisid, kes tahavad vahel printsessiriideid kanda.

 «Ei peaks arvama, et praegusel ajal huvituvad kõik tüdrukud autodest ja suur osa poisse nukkudest. Kuna piirid on laiemad, siis on kõigil võimalus katsetada, mis neile meeldib ja sobib,» nentis ekspert.

Vanemad peaksid küsima lastelt, mis lastele meeldib ja huvi pakub ning selle põhjalt langetama kingiotsuse, mitte aga enda sissejuurdunud arusaama järgi.

«Vanemad peaksid oma lastesse suhtuma kui tulnukatesse teiselt planeedilt. Tundmatusse olendisse, kes alles õpib sellel planeedil elama ja kes katsetab, mis talle meeldib ja mis mitte. Kui last kasvatatakse julgeks ja avatuks, kes ei karda uut, siis on sellel ühiskonnale positiivne mõju. Seni aga on meie ühiskonnas üsna palju juurdunut, mida ei ole soolise võrdõiguslikkuse eest võitlemine veel kaotanud,» lisas Mäkelä.

Uuringu kohaselt ostab 37 protsenti täiskasvanutest tüdrukutele nukke ja käsitöötarbeid, 36 protsenti muinasjuturaamatuid ja 54 protsenti pehmeid mänguloomi.

43 protsenti täiskasvanutest ostab poistele Legosid, 41 protsenti mänguautosid ja 55 protsenti erinevaid raamatuid. Raamatute seas 26 protsenti olid faktidega või populaarteadusliku sisuga raamatud.

Uuringus osales 500 soomlasest vanemat, kes on viimase aasta jooksul ostnud kinke alla 12-aastasele lapsele.