ERISAADE «PIMEKOHTING»: Eesti Laulu poolfinaliste hindavad pimedad noored: niimoodi võib täitsa kuulata, kuidas ta kõiki poose proovib

Britten Torstenberg
, Reporter-toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kuidas hindavad Eesti Laulu poolfinaliste Eesti noored, kes artiste ja lavasõud ei näe? Kes tuleb võitjaks juhul, kui loeb vaid artisti hääl ja see, millest nad laulavad? Elu24 stuudios käisid pimedad Kai ja Robert. 

Kai on lapsepõlvest saadik Eurovisiooni jälginud ja peab end suureks fänniks. Robert seevastu suhtub Eurokarusselli üpris leigelt. «Ainult nii palju olen jälginud, kui massipsühhoos on mind selleni viinud,» leidis ta.

Esimeses saates «Pimekohting: Kai ja Robert hindavad Eesti Laulu poolfinaliste» kuulasid nad kahteteist poolfinalisti, kelleks olid: Kadiah, Kerli Kivilaan, Ranele, The Swingers, Tanja & Birgit, Sofia Rubina (ft. Janika Tenn), Victor Crone, Stefan, Kaia Tamm, Jennifer Cohen, Öed, Sissi ja Sandra Nurmsalu.

Nende lemmikuteks osutusid Sissi, Öed ja Sandra Nurmsalu. «Ma arvan, et Sissi on praegune lemmik mul» sõnas Kai. «Mulle nagu Sissi hääl meeldib,» nentis ta.

«See oli naine või?» oli seepeale Robert üllatunud.

Kuigi Ödede «Öhuloss» Kaile ja Robertile samuti meeldis, leidsid nad üheskoos, et lugu Eurovisioonile ei sobi. «Eurovisioonile ei sobi, aga niimoodi võib täitsa kuulata, kuidas ta kõiki poose proovib,» arvas Robert.

Sandra Nurmsalu esitatud «Soovide puu» meeldis ka mõlemale. «Kui ma kuulan neid laulusõnu, siis tundub, nagu oleksin ma kuskil muusikali kuulamas,» leidis Kai.

Kuigi Kaia Tamme lugu pakkus neile küll palju nalja, häid sõnu loole «Wo sind die Katzen?» palju ei jätkunud. «Saksa õllesaali laul,» naeris Kai. «Midagi uut Eesti Laulul,» leidis Robert. 

«Ma ei tea, kui tahetakse lolli mängida nagu «Leto Svetiga», siis see võiks ju kandideerida,» lisas ta.

Vaata ka täispikka saadet!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles