Belgias nähti 2018. aastal rekordiliselt palju ufosid
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
4. jaanuar 2019, 12:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/04/11694444t1hf6c7.jpg)
Belgia ufouurijate teatel oli 2018 eriline aasta, kuna seal nähti rekordiliselt palju tundmatuid lendavaid objekte.
Statistika kohaselt teatasid belglased 2018. aastal 255 korral ufo nägemisest, samas kui 2017. aastal oli selliseid teateid 171, edastab telegraph.co.uk.
Ufod jäid inimestele silma ja kaamerate ette prantsuskeelses Valloonias, hollandikeelses Flandrias ja pealinnas Brüsselis. Väga palju nähti ufosid oktoobris.
/nginx/o/2019/01/04/11694456t1h767b.jpg)
Flandrias nähti tundmatuid lendavaid objekte 179 korral, Valloonias 75 korral. Brüsseli eeslinna Wezembeek-Oppemi linnapea teatas 2018. aasta suvel, et ta nägi ufot oma silmaga. Kokku seega 255 juhtumit.
Belgia ufouurijate sõnul on Belgia hakanud viimasel viiel aastal meie päikesesüsteemist väljapoolt pärinevatele olenditele aina enam huvi pakkuma.
Belgia on küll Šveitsist väiksem, kuid samas on seal nähtud rohkem tundmatuid lendavaid objekte kui Šveitsis.
Belgia edestas 2017 ufode nägemises näiteks Norrat, Soomet ja Taanit ning registreeris vaid paar ufonägemist vähem kui Prantsusmaa.
/nginx/o/2019/01/04/11694465t1h9c01.jpg)
Belgias oli ufonägemise kuldajastu novembrist 1989 kuni aprillini 1990, mil ufode nägemine mitmekordistus. Belga meedia andis sellel fenomenile nimeks UFO laine.
Belgia õhujõud on aastate jooksul saatnud mitmel korral F-16 hävitajad neid lendobjekte jälgima ja taga ajama, kuid need haihtusid lõpuks jälge jätmata.
«On olnud neid ufo nägemisi, mille kohta on ilmnenud, et tegemist oli üsna maapealse asjaga, kuid ka neid nägemisi, mida ei ole võimalik Maa arusaamadele toetudes selgitada. Just need tekitasid küsimuse, et mis objektid need on ja kust need pärinevad,» sõnas Belgia prantsuskeelse ala ufouuringute komitee Cobepsi president Patrick Ferryn.
Ta lisas, et 2018. aasta suvi oli keskmisest soojem ja selle tõttu olid paljud ka hilisõhtutel väljas ja vaatasid taevast. Ka see võis osaliselt ufode nägemist suurendada.
Ufouurijate sõnul jääb 2018 siiski alla 2015. aasta ufo nägemistele, mil neid nähti Belgias 315.
2018. aastal on osasid ufode nägemisi selgitatud lennukite, õhupallide, meteooride ja satelliitidega, kuid on ka neid, mida ei osata selgitada.
Belgia ufouuringute komitee Cobeps uurib seni 14 lahendamata juhtumit, mis pärinevad erinevatest aastatest.
2010 – 2016 osutusid pooled ufode nägemised pidustuste ajal õhku lastud hiina laternateks.
«Üllatav on, et veel ei ole droone ufoks peetud. Alates sellest, kui tavakodanikud said õiguse droone osta, oleme oodanud, et keegi raporteerib «tulnukate invasioonist», kuid seda ei ole seni juhtunud,» teatas Belgia ufouuringute komitee Cobepsi president Patrick Ferryn.
Ferryn lisas, et psühholoogide arvates saab Belgia ufolaineid seostada massipsühhoosiga, milles inimesed ei julgenud eirata kaaslaste seisukohta ja sisendasid endale, et ka nemad nägid tundmatuid lendavaid objekte.