E, 21.09.2020

Stonehenge oli püha paik juba enne kiviringi

Stonehenge

FOTO: SCANPIX

Suurbritannia kuulsast megaliitehitisest Stonehenge`ist leitud maapinna ebatasasused lubavad oletada, et see paik oli püha juba enne kiviringi püstitamist.

Augud asuvad taevaste märkide järgi ning neis võisid olla kivid, postid või olid need lõkkekohad, mis märkisid tõusva ja loojuva päikese asukohta, edastab BBC.

Arheoloogide sõnul kummardati selles paigas päikest.

Leiu tegi rahvusvaheline teadlaste meeskond projekti Stonehenge Hidden Landscapes käigus.

Meeskond kasutas paiga uurimiseks geofüüsilist pilditehnikat.

Suurbritannia Birminghami ülikooli ja Austria Viini Ludwig Bolzmanni arheoloogiauuringute instituudi teadlased on Stonehenge`i uurinud alates 2010. aasta suvest.

Uurijate arvates tähistavad sealsed augud rituaalse teekonna ühenduspunkte. Seal võidi läbi viia rituaalset protsessiooni, millega tähistati päikese liikumist suvise pööripäeva ajal.

Teest põhja pool olevad märgid näitavad rituaalialalae sisenemise ja väljumise kohta.

Teadlaste sõnul näitavad nüüd leitud märgid, et selles paigas tehti rituaale juba enne kivide püstitamist. Esimesed Stonehenge`i kivid arvatakse olevat püsti pandud üle 5000 aasta tagasi.

«Tegemist on esimese korraga, mil me Stonehenge`ist midagi sellist avastasime. Leid annab kohast ja seal toimunust laiema pildi,» selgitas arheoloogidemeeskonna juht Vince Gaffney.

Stonehenge on maailma üks suurimaid megaliitehitisi, asub Lõuna-Inglismaal Wiltshire´is.  On ehitatud mitmes järgus ajavahemikul 5500 – 1500 eKr. Oletatakse, et rajatise elementide abil määrati taevakehade suundi, loendati päevi ja teisi kalendriühikuid ning ennustati kuuvarjutusi.

Ehitamine algas umbes 5500 aastat tagasi ehk 3500 aastat eKr. Inglise arheoloog Richard Atkinson jõudis eelmise sajandi keskel järeldusele, et esialgne Stonehenge oli ringikujuline ja teda ümbritses vallikraav koos 56 süvendiga  ehk niinimetatud Aubrey aukudega. Esimesena on püstitatud Kannakivi, mis asub monumendi sissepääsu juures.