Antiikväejuhile Aleksander Suurele võis saada saatuslikuks haruldane närvihaigus

Selle haiguse puhul ründab immuunsüsteem perifeerset närvisüsteemi, tuues kaasa närvide kahjustuse, mille tagajärjel väheneb kahjustatud kehapiirkondades tundlikkus ja tekib lihasnõrkus. Tavaliselt kahjustuvad esimesena labajalad, haiguse süvenedes tekivad närvikahjustused kogu kehal.

Guillian-Barre sündroom ehk äge polüradikuloneuriit tekib infektsiooni tüsistusena. Isegi 21. sajandil puudub selle haiguse ravi, kuid mõningate ravimitega on võimalik seda haigust aeglustada.

Ajaloolased on kaua aega uurinud, mis võttis kuulsalt väejuhilt elu, kui ta oli vaid 33-aastane.

Uue uuringu viisid läbi Uus-Meremaa Dunedini ülikooli teadlased eesotsas Katherine Halliga ja nende arvates näitavad Aleksander Suure surmale eelnenud aja kohta säilinud märkmed, et tal tekkis umbes üks nädal enne surma hingamispuudulikkus ja  ja ta keha muutus «pehmeks», mille tõttu ta ei olnud enam võimeline liikuma. Oletatakse, et tal tekkis seisund, mis sarnaneb halvatusega. Ta mõistus oli selge, kuid ta ei tunnetanud enam oma keha ega saanud end liigutada.

«Aleksander Suur võis piinelda ligi nädala, enne kui ta ägeda äge polüradikuloneuriidi tõttu suri. Arvame, et selle väejuhi arstid ei saanud aru, mis temaga toimus. Ülestähenduste kohaselt tekkisid Aleksander Suurel palavik, kõhuvalu ja jalgadest alanud halvatusseisund, kuid ta mõistus oli enne surma üsna selge,» sõnas ajaloolane Hall.

Hall lisas, et tema arvates võis suur väejuht saada mingi bakteri või viiruse infektsiooni.

See võis olla näiteks helikobakteri infektsioon, mille tagajärjel tekkis ta organismis põletik ning mõni aeg hiljem tõi see kaasa ägeda polüradikuloneuriidi.

Helikobakter levib otsese kontakti kaudu suust suhu, näiteks suudlemisel, haige inimese oksega kokku puutumisel, ühiste sööginõude kasutamisel, joogivee ja toiduga.

Aleksander Suur suri 323. aastal eKr Babülonis ning ta haiguse ja surma asjaolude kohta on seni säilinud viis ülestähendust. Enamik neist on kirja pandud ta arstide ülestähenduste põhjal, kuid nende kirjapanijad ei olnud selle kuninga haigestumise tunnistajaks. Seega võib neis leiduda ka väljamõeldisi.  

Vana-Rooma ühe teksti järgi langes Aleksander Suur enne surma koomasse ja ta suri teadvusele tulemata.

Ajalooallikate andmetel jättis ta Vana-Makedoonia kuningriigi oma armee kindralitele ja järglastele, kelle vahel puhkesid ta pärandi pärast sõjad.

Aleksander Suur ehk Makedoonia Aleksander (356 eKr Pella, Makedoonia – 13. juuni 323 eKr Babülon, tänapäeva Iraak) oli alates 336. aastast eKr Vana-Makedoonia kuningas, teda peetakse antiikaja kuulsaimaks ja edukaimaks väejuhiks.

Aleksander Suur vallutas alad, mis ulatusid Doonaust, Aadria mere, Egiptuse, Kaukasuse ja Induseni. Maailma ajaloo jooksul on üksnes Tšingis-khaan suutnud vallutada suurema territooriumi kui Aleksander.

Aleksander Suur maeti esmalt Egiptuses Memphisesse, kuid hiljem maeti ta ümber Aleksandriasse, linna, mille ta asutas.

Türgi Istanbuli arheoloogiamuuseumis on sarkofaag, mida seostatakse Aleksander Suurega, kuid tegelikult ei ole selle kuninga ja väejuhi surnukeha kunagi selles sarkofaagis olnud.