Trummar Borka võitlusest vähiga: sellised haigused muudavad sind terveks eluks

4. veebruaril tähistati ülemaailmset vähivastast päeva. Ansambli Traffic trummar Borka rääkis «Radaris» esimest korda oma loo raskest haigusest ja sellega kaasnenud kriisist.

Boris Hrebtukov, avalikkusele rohkem tuntud nime all Borka, on trummar, kes on mänginud paljudes bändides ning olnud muusikaliseks kaaslaseks kuulsatele artistidele. Näiteks Tanel Padar & The Sun, Ott Lepland, Hendrik Sal-Saller, Jaagup Kreem, Tõnis Mägi, Karl-Erik Taukar, Lenna Kuurmaa ja paljud teised. Alates eelmisest sügisest on 33-aastane Borka ansambli Traffic koosseisus.

Esialgne haiguse diagnoos oli vale

2015. aasta novembris jäi muusik järsku haigeks. Milles asi, ei saanud alguses aru tema ise ega ka perearst. «Mul hakkas tulema väike palavik. Igapäevaselt. 37,4 kandis,» räägib Borka. Väsimus andis end tunda, perearst kirjutas välja antibiootikumid. «Arvasin, et väljas on talv ning võib olla sain kuskilt külma,» meenutab muusik.

Lõpuks läks Borka ise haiglasse, kus talle tehti erinevaid teste, vereproove ning MRT. Arstid kahtlustasid, et gripi asemel võib tegemist olla hoopis millegi tõsisemaga. Selgus, et oligi. Diagnoos - Hodgkini lümfoom, teine staadium.

Lümfoomi puhul on tegemist vereloomekasvajaga ning haaratud on eelkõige lümfisõlmed. «Alatüüpide prognoos, ravi, esinemissagedus, vanuseline sagedus, need on täiesti äärmusest äärmusesse,» selgitab PERHi Hematoloogiakeskuse juhataja Mariken Ross. Arsti sõnul on teatud juhtudel tegemist kroonilise haigusega, mis võib kulgeda aastakümneid.

Siiski on ka juhtumeid, kui haigus on agressiivne ja ääretult kiire kuluga, mis sõna otseses mõttes kasvab ja levib päevadega. «Seal on kriitiline jõuda loetud nädalatega mitte ainult arsti juurde, vaid ravini,» räägib Ross ning lisab, et selle vähitüübi puhul ühtset juhist ei ole.

Biopsia tõi negatiivse üllatuse

Borka suunati kohe Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse hemotoloog Tatjana Tratši juurde. Arst katsus sõlmi ning ütles, et need on suurendatud. «Hematoloog ütles, et selle haiguse puhul tuleb läbi teha keemiaravi,» räägib Borka. Biopsia tõi negatiivse üllatuse - trummaril oli Hodgkini lümfoomi neljas staadium. «Ma olin valmis keemiaraviga alustama. Mis valik mul oli? Mitte mingisugust muud valikut,» räägib Borka.

Selgitusi, mis Borkaga juhtus, muusik kolleegidele ega tuttavatele ei andnud, rääkides vaid, et ta ei saa kontsertidel kohal olla. «Ma ei osanud inimestele öelda, kas ma saan homme kodust välja. Hakkasin kõiki plaanis olnud kontserte ära ütlema,» tunnistab trummar. Inimesed hakkasid uurima, milles asi on. «Ma ei ole kunagi nii teinud. Muusika ning trummimäng on minu elus esikohal,» tunnistab Borka.

Lõpuks, peale keemiaravi algust, postitas Borka Facebooki pildi ning teatas, mis põhjusel ta kontsertidest eemal on.

Keemiaravist: sõin iga päev umbes 40 tabletti

Esimene keemiaravi tehti Borkale 2016. aasta aprillis. Kolme päeva pärast haiglast koju saades pidi ta ise endale süsti tegema, kuid raviainete suhtes tekkis järsk vastureaktsioon. «Põlved valutasid, mitte midagi muud. Aga valutasid niimoodi, et ma ei saanud absoluutselt mitte midagi teha,» meenutab muusik.

Peale raviaine vahetamist läks asi paremaks. Borka igapäevane ravimiannus oli hiiglaslik. «Ma arvan, et ma sõin iga päev umbes 40 tabletti,» räägib Borka.

Järgmisena läks Borka operatsioonile: rinda tehti auk, et keemiaravi paremini mõjuks. Ühel hetkel näitasid uuringud, et ravi toimib. Samas läks enesetunne aga halvemaks. «Kui olid n-ö paremad päevad, siis jalutasin. Ükskord jalutasin 200 meetrit ja mõtlesin, et kaugemale ma enam ei lähe, sest ma ei saa koju tagasi,» meenutab Borka.

Vähile ei leitud põhjust

Keemiaravi järel tehtud uuringud tõid positiivse vastuse: haigus on alla andnud ning uut keemia- või kiiritusravi pole vaja teha. Miks vähk tekkis, et tea Borka siiani. «Just selle Hodgkini lümfoomiga ongi see, et tegelikult ei ole mingeid põhjusi. Keegi ei oska sulle vastata,» räägib Borka. Lümfoomi puhul pole tegemist ka geneetilise haigusega.

«Meil ei ole ühtegi võlukepikest. See on ka põhjuseks, miks meie haigustel ei ole mingisugust skriiningut (sõeluuringuga kindlaks teha - toim). Seda ei ole võimalik skriinida,» tunnistab hematoloog Mariken Ross.

«Stress on üks faktor, mis võib päriselt ka tekitada sellist haigust või üldse onkoloogilisi haigusi,» arvab Borka.

Kuidas Borka vanemad halvast uudisest kuulsid, seda muusik enam ei mäleta, aga ta viitab, et algusest peale oli nendepoolne suhtumine õige. «Nad olid piisavalt targad, et mitte välja näidata, kui raske kogu see asi nende jaoks on. Ma olen selle eest väga tänulik, sest kui sa oled sellises olukorras, siis ei ole sul vaja, et keegi tunneks sinu üle kahetsust,» tunnistab Borka ning lisab, et vähihaige jaoks on vajalik täiesti tavaline suhtumine.

Trummidel harjutamist Borka ravi ajal ei lõpetanud. «Mitte ainult selleks, et vormis püsida, vaid lihtsalt psühholoogiliselt,» selgitab ta. Keemiaravi ajal valmistus Borka ka sisseastumiskatseteks ning ta võetigi vastu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse.

«Ma mäletan, et ma tegin eksami ära. Keemiaravi ajal on selline periood, millal tegelikult väga teistega, eriti suure seltskonnaga, väga ei soovitata suhelda, sest keegi on võib olla haige. Sinu immuunsus on aga täitsa maas. Ma olingi pärast kaks nädalat haiglas. Aga ma sain akadeemiasse sisse!» rõõmustab Borka.

Tagasi rajal

Keemiaravi lõppes augustis. Esimene kontsert peale seda toimus 18. septembril. «Koos Tomi Rahula bändiga. Minu jaoks oli see väga emotsionaalne kontsert. Laval tuli ikka pisar silma. Ma olen jälle laval ja teen seda,» tunnistab trummar.

Eestis saadud ravi oli Borka sõnul maailma tasemel. Praegu käib Borka iga poole aasta tagant järelkontrollis. Esimesest keemiaravist on möödas ligi kolm aastat. Käesoleva aasta kevadel plaanib mees lõpetada ka ülikooli.

Borkat aitas teiste kogemus. Talle kirjutasid inimesed, kes on haiguse seljatanud ning nüüdseks pere loonud. Üks neist oli sõber Ameerikast. «Temaga suhtlemine aitas. Aitas aru saada, et mul on võimalus sellest välja tulla ning oma eluga edasi minna,» tunnistab muusik. See on ka põhjuseks, miks Borka «Radarile» intervjuu andis. Vajadusel on ta valmis teistele rasket haigust põdevatele inimestele toeks olema.

Haigus on muutnud Borka ellusuhtumist. «Ma kindlasti hakkasin rohkem hindama igat oma päeva. Sa planeerid oma elu võib olla nüüd mitte küll kümneks aastaks, ega viieks, aga aastaks-paariks. Rohkem tegeled just momendis,» räägib Borka.

Sellise haiguse puhul ei tea kunagi, mis ees ootab. «Ma arvan, sellised haigused muidugi muudavad sind terveks eluks. Sa ei ole kunagi endine peale sellist haigust,» tunnistab mees.

Lisaks trummimängule on Borkal tuleviku osas teisigi mõtteid. «Olla parem ka inimesena. Võib olla töötada kunagi ka mõne organisatsiooni jaoks. Näiteks sellise, mis on seotud onkoloogiaga,» räägib muusik.