Katrin Lusti vastus boikoteerivatele poliitikutele: kui poliitikud jagavad kondoome, kas see on tõsine poliitika?
18. veebruar 2019, 21:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/14/11787749t1hc355.jpg)
Eelmisel nädalal teatas Kanal 2, et peaministrikandidaatide valimisdebatti juhivad Jüri Butšakov ning Katrin Lust. Täna teatasid kuue erakonna liidrid ühispöördumises, et nemad boikoteerivad Lusti olemasolul debatti, kuna see tuleks liiga meelelahutuslik.
«Kuuuurija» saatejuht on nüüd otsustanud peaministrikandidaatide boikotile vastata ning Lust end juba tagasi ei hoia.
«Eestis räägitakse palju kartellierakondadest, kuid esimest korda me näeme juhtivate erakondade tõelist kartellikokkulepet ja põhjuseks on see, et mina – Katrin Lust – naeruvääristan Eesti Vabariigi valimisi.
Mina, Katrin Lust, justkui olevat soovinud meelelahutuslikus vormis teha nii tõsist asja nagu poliitiline valimisdebatt.
Ma küsin teie käest, kallid lugejad, mis asi see poliitika on? Kas tõesti peab poliitikast aru saamiseks olema omandatud politoloogia või filosoofia kraad või piisab ka keskkonnahariduse plagiaadist? [...]
«Eesti keele seletav sõnaraamat» teatab, et poliitika on põhimõtetest lähtuv kavakindel tegutsemine, et mõjutada riigiasju.
Minu arusaam on, et igal Eesti Vabariigi kodanikul on täpselt üks hääl olenemata tema sotsiaalsest taustast, haridusest või rikkusest. Ka mina olen Eesti Vabariigi kodanik ja ärge seda, kallid peaministrikandidaadid, unustage!
Te räägite, et ma teen meelelahutussaadet. Ütlen teile, et ma olen kirjutanud oma elu jooksul umbes tuhat artiklit ja teinud 80 «Kuuuurija» saadet, millel on keskmiselt mitu lauluväljakutäit vaatajat.
Kui ma kuulen, et poliitikud jagavad turuplatsil pastakaid ja kondoome, siis kas see on tõsine, põhimõtetest lähtuv riigiasjade ajamine ehk poliitika tegemine?
Heal juhul kohtub peaminister sedasi viiekümne valijaga, kui minu ja Jüri Butšakoviga juhitavas saates oleks ta korraga rääkinud vähemalt saja tuhande inimesega.»