Video: kes on läbi aegade maailma kõige rikkam inimene? Igatahes mitte Jeff Bezos

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jeff Bezos 2018 Vanity Fair Oscari peol
Jeff Bezos 2018 Vanity Fair Oscari peol Foto: Xavier Collin/Image Press Agency /Scanpix

Majandusväljaande Forbes andmetel on praegu maailma kõige rikkam inimene ameeriklane, Amazoni asutaja Jeff Bezos, kelle vara suurus on umbes 140 miljardit dollarit (125 miljardit eurot).

Bezose vara on märgatavalt väiksem, kui oli läbi inimkonna ajaloo kõige rikkamal inimesel, kes valitses  14. sajandil Aafrikas Malis, teatab bbc.co.uk.

Bezos ei mahu ajalooliste jõukusandmete võrdluses isegi mitte esikümnesse.

Ajaloolaste hinnangul saab maailma kõige rikkamaks inimeseks pidada Mali kunagist kuningat Mansa Musat, kes oli võimul 1312 – 1337. Musa vara täpne suurus ei ole teada, kuid oletatakse, et tal oli rohkem vara kui on praegu Bezosel. Musal võis tänapäeva vääringus olla tuhandeid miljardeid eurosid.  

Aafrikast väljapool Mansa Musast ja tema varast ei teatud, kuna keskaja eurooplastele Aafrika huvi ei pakkunud. Neid huvitasid idamaad, kus oli siidi ja vürtse.

Arheoloogilised leiud on näidanud, et Musa laiendas Mali kuningriiki, mis ulatus oma kõrgajal Atlandi rannikult tänapäeva Nigerisse. Sellesse kuningriiki kuulusid tänapäeva Senegal, Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Gambia, Guinea-Bissau, Guinea ja Elevandiluurannik.

Koos nende alade vallutamisega läksid Mansa Musa kätte ka seal olnud rikkused, kaasa arvatud väärisikivid ja kuld.

British Museumi andmetel kuulus Mansa Musale pool siis maailmas leitud kullast.

Moslemina tegi Musa palverännu Mekasse, kuhu ta läks koos 60 000-liikmelise kaaskonnaga.  

Nii kuningas kui ta ülisuur kaaskond kandsid kõige paremaid riideid, mis siis saada oli. Neil olid seljas kuldtikanditega siidrõivad ja jalas kõige kvaliteetsemast nahast jalanõud. Neid teenindasid sel teekonnas 12 000 orja.

Nende teekond kulges läbi tänapäeva Alžeeria, Liibüa ja Egiptuse. Enne Mekasse suundumist jäi ta mõneks ajaks Kairosse, kus ta sõna otseses mõttes loopis raha. Tema külaskäik kahjustas Egiptuse majandust, tekitades hinnatõusu ja kaose.

Mansa Musat peetakse omas ajas üheks haritumaks kuningaks, kes asutas koole ja raamatukogusid ning lasi ehitada mošeesid. Ta toetas rahaliselt kunsti, kirjandust ja arhitektuuri.

Kui Mansa Musa 1337. aastal 57-aastasena suri, siis läks kuningriik jagamisele ta poegade vahel, kes asusid omavahel võimu pärast võitlema. See tõi kaasa Mali kuningriigi allakäigu.

Läbi ajaloo kümme kõige rikkamat inimest:

Mansa Musa (1280 – 1337), 14. sajandi Mali kuningas, kelle vara suurus on mõõdetamatu.

Augustus, Rooma esimene keiser (23. september 63 eKr – 19. August 14 pKr). Ajalooallikate andmetel oli ta vara suurust tänapäeva vääringus 4 100 miljardit eurot.

Rooma esimese keisri Augustuse büst
Rooma esimese keisri Augustuse büst Foto: akg-images /Scanpix

Zhao Xu, 11. sajandi Hiina Songi dünastia kuues keiser (25. mai 1048 – 1. aprill 1085). Ta vara täpne suurus ei ole teada, kuid ajalooandmetel võis see olla natuke väiksem kui Mansa Musal ja Augustusel.

Akbar I, 16. sajandi India suurmogul (15. oktoober 1542 – 27. oktoober 1605). Akbar vallutas peaaegu kogu Põhja-India, sealhulgas Gujarāti 1572, Bengali 1574 ja Kashmiri 1581. Ta valitses ka osa Afganistanist. Ta vara suurus ulatus tänapäeva vääringus mitmetuhande miljardi euroni.

Joonistus India suurmoguli Akbar I õukonnast. Akbar I on varjualuses
Joonistus India suurmoguli Akbar I õukonnast. Akbar I on varjualuses Foto: akg-images /Scanpix

Andrew Carnegie, USA-Šoti päritolu terasemagnaat ja filantroop (25. november 1835 – 11. august 1919). Ta vara suurus oli 331 miljardit eurot.

Andrew Carnegie 1896
Andrew Carnegie 1896 Foto: Rights Managed / Mary Evans Picture Library/Scanpix

John D Rockefeller, ameeriklasest naftatööstur ja Standard Oil Company asutaja (8. juuli 1839 – 23. mai 1937), keda tunti ka ta tervislikust elust ja püüdest elada 100-aastaseks. Talle kuulus 303 miljardit eurot.

John D Rockefeller 1929
John D Rockefeller 1929 Foto: / TopFoto.co.uk/Scanpix

Nikolai II, Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst (18. mai 1868 – 17. juuli 1918). Ta mõrvati koos perekonnaga 1918. aastal bolševike poolt. Nikolai II vara oli 270 miljardit eurot.

Nikolai II koos perekonnaga 1914
Nikolai II koos perekonnaga 1914 Foto: RIA Novosti / Sputnik/Scanpix

Osman Ali Khan, Hyderabadi ja Berari vürstiriigi valitseja (6. aprill 1886 – 24. veebruar 1967). 1948. aastal liideti need vürstiriigid Indiaga. Selle valitseja vara suurus oli 205 miljardit eurot.

William Vallutaja, Normandia hertsog Gillaume II (1028  - 9. September 1087). Ta võitis Hastingsi lahingus anglosakse ja temast sai 25. detsembril 1066 Inglise kuningas William I. Ajaloolistel andmetel oli selle kuninga vara vähemalt 200 miljardit eurot.

Keskaegse manuskripti joonistus William Vallutajast
Keskaegse manuskripti joonistus William Vallutajast Foto: akg-images / British Library /Scanpix

Muammar Gaddafi, Liibüa diktaator 1969. aastast kuni 2011. aasta kodusõjani (19. juuni 1942 – 12. oktoober 2011).  Tema vara suurus oli 178 miljardit eurot.

Muammar Gaddafi 2009 Aafrika Liidu tippkohtumisel Etioopias Addis Abebas 2009
Muammar Gaddafi 2009 Aafrika Liidu tippkohtumisel Etioopias Addis Abebas 2009 Foto: ANTONY NJUGUNA / REUTERS/Scanpix

Vara suurused on ära toodud tänapäeva vääringus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles