Galerii: Galápagose saartel elab uus iguaaniliik

Roosa kehavärviga iguaane märgati esimest korda juba 1986. aastal, kuid nüüd määrati ta iseseisva liigina, kirjutab The Telegraph.

Teadlaste kinnitusel on roosa iguaan ohustatud liik. Ta elab Galápagose saartel ainult ühes kohas - Isabela saarel asuva Wolfi vulkaani lähistel.

Briti loodusteadlane Charles Darwin külastas Galápagose saari 1835. aastal ning seal nähtud iguaanid aitasid tal luua tema revolutsioonilist liikide tekke teooriat.

Kuid Darwin ei uurinud Isabela saarel asuva vulkaani lähiümbrust ja selle tõttu jäid tal ka roosad iguaanid nägemata.

Roosasid iguaane märkasid esimest korda 1986. aastal hoopis sealsed looduskaitseala töötajad.

Nüüd tehtud geeniuuringud paljastasid, et roosad iguaanid on iseseisev liik. Lisaks on neil haruldastel iguaanidel võrreldes teiste iguaanidega ka kehaehituses mõningaid erinevusi.

Teadlaste sõnul tuleb roosad iguaanid kaitse alla võtta, kuna neid ohustab väljasuremine.

Iguaanlased (Iguanidae) on peamiselt läänepoolkera sisalikulised. Neil on mitmesuguseid nahakurde ja sopistusi, sigivad munadega. Iguaanlasi on mitu liiki.

Galápagose saared, Ecuadori haldusüksusena Colóni saarestik, on saarestik Vaikses ookeanis. Saarestiku pindala on 7994 km². Saarestikku kuulub 13 suuremat saart, lisaks kuus väiksemat. Saared on mägised ja vulkaanilised, kõrgeim tipp on 1707 meetri kõrgune Wolfi vulkaan Isabela saarel.

Saared avastas 1535. aastal Panama piiskop Fray Tomas de Berlanga.

Saared on endeemsete hiidkilpkonnade (elevantkilpkonnade) elukoht, saare nimi on tulnud nende kilpkonnade hispaaniakeelsest nimest (hispaania keeles galápago «sadul»).

Galápagose saartel elab palju endeemseid loomaliike. Neid uurides töötas Charles Darwin välja oma loodusliku valiku teooria.