Pildid: Jaapanis on kätte jõudnud aasta üks oodatumaid sündmusi - kirsside õitsemine

Esimesed õied puhkesid veebruaris kõige lõunapoolsemal saarel Okinawal, märtsi lõpul Kyūshū saarel ja sealt edasi on õitsemine liikunud suurimale saarele Honshūle.

Juba on kirsipuud hakanud õitsema ka pealinnas Tōkyōs ja selle ümbruses, kus päevane temperatuur ulatub 20 kraadini.

Põhjas asuv jaheda kliimaga Hokkaido saar on kõige viimane, kus kirsid õitsema hakkavad. Seal tekivad esimesed õied mai alguses ja õitsemine kestab kogu mai.

Jaapanlastel on käes aasta üks oodatumaid aegu, siis minnakse õitsvaid kirsse vaatama ning pere ja sõpradega aega veetma.

Õites kirsipuude all toimub hanami ehk piknik, sealt ei puudu ka jaapani traditsiooniline jook sake.

Jaapanlased saavad üürida ka paate, et jõgedel sõites õiteilu nautida. Õhtusel ja öisel ajal on õitsvad kirsid valgustatud, et ka siis saaks nende ilu nautida.

Jaapani keiser Akihito ja keisrinna Michiko käisid 27. märtsil õitsvaid kirsse vaatamas Kyoto botaanikaaias, kus nad kohtusid ka rahvaga.

Tegemist oli keiser Akihito ühe viimase avaliku etteastega, sest 30. aprillil ta loobub troonist ja tema asemel saab keisriks troonipärija, kroonprints Naruhito.

Kirsid on jaapani kultuuris tähtsal kohal, olles nii elu kui kaduvuse sümboliks. Kirsside õitsemise paikades viiakse läbi sajanditevanuseid budistlikke tseremooniaid, mille eesmärgiks on paljuda jumalustelt jaapanlastele õitsengut. 

Kirsside imetlemine sai alguse Nara perioodil (710 – 794), mil keiser ja aadlikud hakkasid õites kirssidele tähelepanu pöörama ja neist haiku'sid kirjutama.

Populaarseks muutus see Heiani perioodil (794 – 1185), mil keisrikoda, šogunid ja samuraid hakkasid kirsside õitsemisaega pidustustega tähistama.

Edo perioodil (17. – 19. sajand) levis õitsvate kirsside vaatamise ja nende all pikniku pidamise komme massidesse.