Kliimamuutus kahandab seksiisu
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
5. aprill 2019, 12:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/05/11926477t1ha30c.jpg)
Briti ja USA kliimateadlaste ja arstide sõnul mõjutab praegune kliimasoojenemine inimeste seksuaalelu ja seega ka laste saamist.
Uuringu kohaselt kerkivad temperatuurid maailma paljudes paikades ning väga kõrgeid temperatuure ja torme on varasemast sagedamini, teatab cnn.com.
Liigne soojus muudab inimesed uimaseks, loiuks ja väsinuks ning intiimsuhted jäävad siis taghplaanile. Sel ajal tegeletakse esmajoones iseendaga, et selles kuumuses ellu jääda.
Lisaks mõjutab kuumus meeste spermat ja testosteroonitaset. Spermatosoidid on vähemliikuvad ja testosteroonitase on madalam. Kuumus mõjutab ka naiste tervist, sest siis on rasestumise tõenäosus väiksem.
«Mida soojem on, seda vähem seksitakse. Sellist tendentsi näitavad mitmed varasemad uuringud, milles on võrreldud temperatuure ja sündivust. Kuumast ajast üheksa kuud hiljem langes sündide arv märgatavalt. Kuumal ajal on inimeste eesmärgiks ellu jääda, mitte järglasi teha,» selgitasid teadlased.
/nginx/o/2019/04/05/11926474t1h43fb.jpg)
Kuumalainele järgnenud normaaltemperatuuridega ajal inimeste seksiisu kasvas ja üheksa kuud hiljem sündis rohkem lapsi.
Praegune kliimasoojenemine mõjutab eriti parasvöötmes elavaid inimesi, kes on harjunud nelja aastaaja ja jahdama kliimaga, kuid piir nelja aastaja vahel on hakanud hägustuma.
Kliimamuutusega kaasnevad majandusprobleemid, teatud ameteid ei ole enam vaja, suureneb tööpuudus, tõusevad hinnad ja kahaneb sissetulek. Samuti sagenevad metsa- ja maastikupõlengud, mis mõjutavad nii metsi kui õhku.
Eluks vajalike ressursside ja halva keskkonna tingimustes ei soovi suur osa inimesi järglasi saada, sest lastele ei saa turvalist elu pakkuda.
«Kui täiskasvanutel on raske ellu jääda, siis lastel on veelgi raskem. Inimesed võivad küll lapse saada, kuid halva keskkonna tõttu võib ühel või mõlemal vanemal tekkida mingi haigus, mis võtab neilt elu. Laps jääb seega kellegi teise hooldada ja see võib lapse jaoks valus olla,» nentisid uurijad.
21. sajandil ei ohusta inimkonda ainult kliimamuutus, vaid ka aina ulatuslikum terrorism ja sagenenud tulistamised avalikes kohtades. Mida ebastabiilsem on elu, seda vähem lapsi soovitakse.
Kõige süngemate prognooside kohaselt sureb inimkond kuumuse tõttu lõpuks välja.