Pildid ja video: lisaks geniaalsusele oli Leonardo da Vincil ka see huvitav omadus

Itaalia Uffizi galerii kunstiteadlased uurisid selle kunstniku varajasi töid, mis on sealses kollektsioonis ning nende sõnul kasutas da Vinci nii paremat kui vasakut kätt, olles seega mõlemakäeline, teatab dailymail.co.uk.

Ajalooallikate andmetel sündis da Vinci vasakukäelisena, kuid juba lapsepõlves hakkas kasutama paremat kätt, et osata ka sellega joonistada. 

Kunstiajaloolased võrdlesid lisaks teostele ka kunstniku allkirju ja kirjutisi, millest üks on kirjutatud vasaku ja teine parema käega. Tähtede kalle näitas, millist kätt kunstnik kasutas.

Uurijatele jäi eriti silma da Vinci maastikujoonistus, mille tegemisel on ta kasutanud nii vasakut kui paremat kätt. Sellele viitab nii joonistamise tehnika kui stiil.

«Me ei olnud varem pööranud da Vinci käelisusele tähelepanu. Uurimine näitas, et ta kasutas mõlemat kätt, õppides vajalikku tegema ka parema käega,» sõnas Uffizi galerii juht Eike Schmidt.

Ta lisas, et selle kunstniku vanim allesolev joonistus pärineb 5. augustist 1473, mil ta oli 21-aastane ja sellel kujutab ta Firenze lähedast Arno jõe orgu ja Montelupo lossi.

Uffizi galeriis kannab see teos nime «Il Paessagio» (Maastik). Selle teose allservas on tekst paremalt vasakule, just nii Da Vinci tavaliselt kirjutas. Joonistuse taga on veel teksti, kuid see kulgeb vasakult paremale, kuid ka joonistuskatsetusi.

Teksti- ja pildianalüüs näitasid, et need mõlemad on tehtud da Vinci poolt ning tõestavad, et ta oskas kirjutada ja joonistada nii vasaku kui parema käega.

«Leonardo sündis vasakukäelisena. Juba lapsena ta märkas, et enamik inimesi on paremakäelised. Ta hakkas kirjutamist ja joonistamist harjutama parema käega, olles  selles edukas,» selgitas kunstiajaloolane Cecilia Frosinini.

Infrapunauuring paljastas uuritud joonistusel kaks kihti, millest osa on kunstnik teinud parema ja osa vasaku käega, kasutades selleks hea kvaliteediga sütt.

Leonardo di ser Piero da Vinci (15. aprill 1452 Itaalia Anchiano – 2. mai 1519 Prantsusmaa Cloux) oli Itaalia polühistor, kes tegeles leiutamise, anatoomia, maalikunsti, matemaatika, inseneriteaduse, arihtektuuri, botaanika, muusika, kirjanduse, astronoomia, geoloogia, ajaloo, kartograafia ja inseneriteadusega.

Tema kõige kuulsamaks teoseks peetakse «Mona Lisat», mille suurus on 77×53 sentimeetrit. See paplipuust alusele õlivärvidega tehtud teos, mis asub praegu Pariisis Louvre’is, valmis 1503 – 1519.