Austraalia paleontoloogid leidsid iidse merelooma fossiliseerunud silmad, mille uurimine paljastas, et sel loomal oli väga hea nägemisvõime.
Iidsel krabisarnasel olendil oli ülihea nägemisvõime
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
8. detsember 2011, 14:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need silmad kuulusid 500 miljonit aastat tagasi kambriumiajastul elanud Anomalocaris`ele, kes oli siis toitumisahela tipus, edastab Live Science.
Uurijate sõnul saab seda krabisarnast looma võrrelda tänapäeva tapjahaiga.
«Meil oli selle looma kohta juba varasemast mõningaid asju teada, kuid mitte midagi ta silmade kohta,» sõnas New Englandi ülikooli uurija John Paterson.
Ta lisas, et nüüd leitud silmad võivad anda informatsiooni, kuidas see merekoletis oma maailma nägi.
Anomalocaris oli umbes ühe meetri pikkune ning elas tollastes madalates ookeanides.
Sel loomal oli teiste kambriumiajastu mereloomadega võrreldes palju parem nägemine. Ka olid ta pea küljes sarvesarnased jäsemed, mille abil ta saaki jahtis ning hambasarnased plaadid, millega ta oma saaki, trilobiite hävitas.
Ta silmad asusid pea külgedel, nagu kaks antenni. Uuring näitas, et looma silmas oli 16 000 läätse. Samas on tänapäeva kiili silmas näiteks 28 000 läätse ja kärbse silmas vaid 3000 läätse.
16 000 läätse võis sel loomal võimaldada 360-kraadist vaadet. See võimaldas neil kergemini saaki märgata ja jahtida. Sellised silmad võisid tal evolutsiooni käigus areneda, et ta suudaks end paremini kaitsta.
Anomalocaris´e silmad leiti 515 miljoni aasta vanusest kihistusest Lõuna-Austraaliast Kängurusaarelt.