P, 25.10.2020

Suure püramiidi saladus lahendatakse 2012. aastal?

Cheopsi püramiid

FOTO: SCANPIX

Egiptuse ja teiste riikide arheoloogid on juba kaks aastakümmet püüdnud lahendada Suure püramiidi ehk Cheopsi püramiidi kummaliste šahtide saladust.

2012. aastal võib see õnnestuda, kuna siis saadetakse 4500 aasta vanusesse ehitisse mitu robotit, edastab Discovery News.

See projekt käivitati juba 2010. aastal, kuid Egiptuse mäss ja president Hosni Mubaraki kukutamine lükkasid seda edasi.

Nüüd teatas Egiptuse antiigiamet, et nüüd väljastati uuesti püramiidi uurimisluba.

«Põhimõtteliselt saame uuringut jätkata. Vaid paarilt erinevalt organilt on vaja veel luba saada. Olen kindel, et saame saladuse jälile juba 2012. aastal,» lausus Cheopsi püramiidi projekti juht, Briti arheoloogiafirma Scoutek esindaja Shaun Whitehead.

Cheopsi püramiid on iidsest seitsmest maailmaimest ainus, mis nüüdisajani säilinud on.

Kairos Giza platool on kokku kolm püramiidi – üks suur ja kaks väiksemat.

Juba pikka aega on arheoloogid püüdnud leida eelkõige Cheopsi püramiidi salajast sissekäiguava ja uurida salakambreid.

Neli kitsast šahti avastati juba 1872. aastal, kuid nende otstarve on siiani mõistatus.

Püramiidi ülaosas olevad kaks šahti avanevad püramiidi küljele, kui kaks allapool asuvat šahti aga kaovad püramiidi sisemusse, muutes selle püramiidi struktuuri veelgi müstilisemaks.

Mitmed teadlased arvavad, et üks šahtidest ehitati selleks, et püramiidi maetud vaarao hing saaks sellest teispoolsusse lennata.

Esimest korda uuriti nimetatud šahti 1933. aastal ja siis tegi seda Saksa insener Rudolf Gantenbrink roboti abil.

Robot pääses 69 meetri sügavusele, kuid siis tuli vastu müstiline liivakivist plaat. Üheksa aastat hiljem uuriti šahti uuesti, siis pääseti uksest läbi, kuid selle taga oli uus uks.

Nüüdne projekt, mis kannab endise uurija järgi Gantenbrinki nime, alustabki sealt, kus uuring kunagi pooleli jäi ehk nendest kurikuulsatest liivakivist ukseplaatidest.

Briti Leedsi ülikooli inseneri Rob Richardsoni poolt loodud roboti, millel on ka niinimetatud mikrouss, saab piiluda ka kohtadesse, kuhu varem ei ole ligi pääsetud.

Osade arheoloogide sõnul on seintel arvutused, mis viitavad šahti sügavusele. Sellel ei ole veel kinnitust leitud.

Arheoloogidemeeskonna sõnul püüavad nad uurimise läbi viia eelarvamusteta ning olla avatud meelega.

Lisaks «mikroussile» on uurijate kasutuses ka «putukasrobot, mis mahub läbi isegi 1,85-sentimeetrise diameetriga august.

«Meie eesmärgiks on liikuda läbi šahtis olevate uste ning uurida kahte püramiidi sisse viivat šahti nii sügavale kui võimalik,» selgitas uuringu juht Whitehead.

Ta lisas, et kui ka šahtide uurimisega kuigi kaugele ei jõuta, saab ikkagi nende šahtide täpse asukoha kaardistada ning ka see on saavutus.

Cheopsi püramiid on nime saanud Vana-Egiptuse vaarao Cheopsi  ehk Hufu järgi.

Cheops laskis selle ehitada aastatel 2551–2471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool, olles suurim Egiptuse püramiididest ning maailma kõrgeim püramiid.

Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ning on nendest ainuke, mis on tänaseni säilinud.

Cheops ehk Hufu oli Vana-Egiptuse Vana riigi 4. dünastia teine kuningas. Ta valitses umbes 2589  - 2566 e.Kr.

Cheopsi püramiidi kõrgus valmimisel oli 146, 6 meetrit, nüüdseks on see madaldunud 137,6 meetrini. Rajamiseks kasutati 2,25miljonit kiviplokki. Keskmiselt kaalus üks kiviplokk 2,5 tonni, kuid leidub ka 15 ja isegi 70 tonniseid blokke. Cheopsi püramiidil on 203 astet.