Pildid ja video: Ühendkuningriigis leiti oma «Tutanhamoni hauakamber»

16 aasta pikkuse uurimine näitas, et tõenäoliselt maeti sinna 7. sajandi anglosaksi kuninga Saeberti (valitses 604 – 616) noorem vend Seaxa, teatab bbc.co.uk.

Nii arheoloogid kui meedia tõmbasid paralleele Vana-Egiptuse poissvaarao Tutanhamoni hauaga, mille avastas inglasest arheoloog Howard Carter 1922. aastal ja mis oli enne avamist olnud tuhandeid aastaid puutumatu, sisaldades palju väärtuslikku.

Briti arheoloogid asusid Prittlewellis Saxon King pubi ja Aldi ostukeskuse vahelist küngast radari abil uurima 2000. aastate alguses, kuid nad ei oodanud, et seal võib olla palju huvitavat.

Väljakaevamised viis läbi Londoni arheoloogiamuuseumi (MOLA) teadlastegrupp.

Nende üllatus oli suur, kui nad leidsid umbes 1400 aasta vanuse haua, kuhu oli maetud kristlasest anglosaksi prints. Matmispaik oli pinnasesse rajatud puust hoone, mille pikkus ja laius oli neli meetrit ning mis asus 1,5 meetri sügavusel.

Matmispaigas oli 40 eset, mis oli maetud printsile kaasa pandud. Leidude seas ol näiteks lüüra, kuldmünte, klaasesemeid, joogikarahvin ja ehteid, millest osa on pärit tänapäeva Süüria aladelt.

Seal oli ka jälgi puidust kastist, olles üks väheseid anglosakside puidukunsti näiteid, mis Ühendkuningriigist leitud on.

Leidmise ajal oli osa kaunistustest rippumas puidust hoone mädanenud seintel.

Arheoloogide sõnul viitavad hauakambris olnud esemed ja nende paigutus sellele, et seal viidi läbi matmisrituaal, millega lahkunu saadeti teispoolsusse. Hauda pandud asjad pidid tal aitama elujärgselt hakkama saada.

«Seal olnud esemed viitavad, et sinna maetu pidi olema kuninglikust soost. See on meie oma «Tutanhamoni hauakamber»,» sõnas MOLA juhtivarheoloog Sophie Jackson.

Germaani hõimud anglid, saksid ja jüüdid rändasid alates 5. sajandi algusest Jüütimaalt ja Põhja-Saksamaalt Britanniasse. Nendega sai alguse inglise rahvus.

Süsinikuuringu kohaselt maeti anglosaksi kuninga vend Seaxa Prittlewelli ajavahemikul 575 – 605 pKr. Essexi kuningas Saebert suri 616 pKr ja seega ei saa see olla nimetatud kuninga matmispaik.

Hauas olnud kirstujäänuste põhjal oletatakse, et Seaxa oli umbes 173-sentimeetrine, olles siis oma kaasmaalastega võrreldes üsna pikk mees.

«Lõime pildi, milline võis Seaxa olla. Kas ta oli surres juba kogenud sõdalane või alles algaja? Kas ta jõudis näidata, millised on tema oskused?» arutas arheoloog Jackson.  

Kohalikud elanikud hakkasid prints Seaxat kutsuma Prittlewelli printsiks  ja Blingi kuningaks. «Bling» on slängisõna, millega viidatakse suurele aardele.

Jackson jätkas, et see leid andis ülevaate, millist elu elasid anglosaksi aadlikud 6. - 7. sajandil, mil ristiusk hakkas Briti saartel levima.

«See matmispaik oli segu paganlusest ja kristlusest. Seal oli viiteid iidsetele uskumustele, kuid seal oli ka objekte, kaasa arvatud riste, mida saab seostada ristiusuga,» nentis teadlane.

Briti ajaloolaste andmetel oli kuningas Saebert Essexi esimene kristlasest kuningas ja ka ta pereliikmed olid tõenäoliselt kristlased.

Hauakambrist leitud, puhastatud ja konserveeritud aarded pandi näitusele Essexis Southend-on-Seas asuvasse muusemi. Näitus avatakse 11. mail.

Tutanhamon  oli Vana-Egiptuse vaarao 18. dünastiast. Ta valitses umbes aastatel 1336–1327 eKr. Ta hauakambrist leiti 1922. aastal üle 2000 hauapanusena kaasa pandud eseme, samuti ta balsameeritud surnukeha. Neid saab näha Kairos asuvas Egiptuse muuseumis.