EESTLASED VÄLISMAAL Firmajuht Mait Kalmus sõnas, et välismaal elades tuleb lahti lasta eestlaslikust talupoja mentaliteedist (1)

Minu mõte on tuua Eestis elavate inimesteni lood tavainimestest, kes ühel või teisel põhjusel Põhja-Ameerikasse kolisid. Pärast Eesti taasiseseisvumist ning piiride avanemist on paljud eestlased alates 1991. aastast mööda maailma ringi rännanud, otsustades siis ühel hetkel pikemalt paikseks jääda. Mina tahan nende lugudega välja tuua põhjused, miks inimesed lähevad Põhja-Ameerikasse elama ajal, kui Eesti riik on vaba ja kuhugi põgeneda vaja pole, nagu näiteks teise ilmasõja ajal.

Täiesti tavalised eestlased räägivad oma loo sellest, miks nad Eestist ära läksid, miks nad läksid just Põhja-Ameerikasse ja mis elu nad seal elavad. Kõikidel on erinevad kogemused ning on põnev kuulda ja näha, mida eestlased kaugel välismaal, oma uuel kodumaal, teevad.

Esimene lugu rääkis ettevõtjast ja ujujast Merle Liivandist, kes on Ameerika Ühendriikides elanud kaheksa aastat. Teine lugu räägib Mait Kalmusest (44), kes tahtis maailma näha, keeli õppida ning praktiseerida inglise keelt. Maidu, kes kasutab uues kodus nime Mike Calamus, jaoks hakkas rännak 2002. aastal. 

«Erinevate asjaolude tõttu sattusin elama väiksesse kuurortlinna Lõuna-Inglismaal nimega Exmouth. Väikelinna rahulik elustiil, sõbralikud elanikud  ja selline «vanaheainglismaa» hõng sobisid toona mulle väga hästi,» selgitas Mait enda valikut. 

Kuigi Mait oli iga päev koolis inglise keelt õppinud, siis vaevas teda sama probleem nagu kõiki Eesti noori – keele praktiseerimiseks lihtsalt ei olnud võimalust.

Maidul oli 2000. aastate alguses oma firma ning kui see siis Rootsi kontsernile müüdi, siis olid kõik eeldused uuteks väljakutseteks olemas. 

Peale selle kutsuti teda aktiivse inimesena ka poliitikaelus kaasa lööma, kui tal paluti astuda Rahvaliidu liikmeks. Mait pakkumist vastu ei võtnud, kuna tema vaated kattusid rohkem Isamaa omaga. See oli veel see aeg, kui Isamaa ei olnud liitunud Juhan Partsi juhitava Res Publicaga ning erakonnast sai IRL. 

«Lisaks eelmainitule tundus mulle, et vajan puhkust igapäevasest rabelemisest ja närvipingest. Vajasin rahu, puhkust ning kindlust homse päeva suhtes,» sõnas mees.

Mait Kalmuse elu välismaal algas küll Inglismaal, aga mees on praeguseks jõudnud Ameerikasse. Ta elab Marlyandis umbes Tartu-suuruses linnas nimega Rockville. Rockville'is elab kõige rohkem erinevaid rahvusi terves Ameerikas, mis muudab linna väga huvitavaks ja omapäraseks.

«Siin on väga turvaline keskkond, palju parke ning huvitavaid kultuuriüritusi toimub pea iga nädal,» kirjeldas Mait.  

Poole tunni autosõidu kaugusele jääb USA pealinn, Washington DC. «Georgetownis, mis asub päris meie ligidal, resideerub ka näiteks USA endine president Obama,» tegi Mait põneva märkuse.

USA on Mait Kalmuse unelmate maa olnud lapsest saati. See on talle alati tundunud kõigi võimaluste maana. 

«Siin elades olen kogenud, et nii see tõepoolest on. Kuna Ameerika on rahvaste paabel, siis uudishimu ja enese proovilepanek aitasid mul seda otsust langetada,» sõnas Mait.

Ta ütles, et tal oli võimalus ka Austraaliasse siirduda, aga see tundus talle olevat liiga kauge ja tundmatu maa.  

«Tahtsin elada riigis, kus iga päev ei pea muretsema homse pärast, kus ei teki iga päev uusi seadusi, makse ja muid reegleid. Siin käib elu oma stabiilsemat rada pidi ning siin on soodsamad võimalused rajada endale majanduslikumat kindlamat tulevikku,» põhjendas Mait, miks valik just USA-le langes. 

Mait Kalmus alustas tööd USAs online-reklaamide vallas. Kuna elu Ameerikas on üsnagi konkurentsitihe, siis oli algus väga raske. Tuli endas leida ettevõtlikkus ja omada visiooni paremast elust. 

«Alustasin täiesti nullist oma ettevõttega, mis tegeleb koristamise- ja IT-teenustega. Nüüdseks on meie firma Calamus-Enterprises kasvanud üheks suurimaks köökide täispuhastusteenuseid pakkuvaks firmaks kogu USAs. Oleme usaldusväärsed partnerid paljudele tuntud ettevõtetele ja organisatsioonidele – nende hulgas USA Ülemkohus, sõjavägi, Discovery, Hilton jne,» kirjeldas Kalmus enda edu.  

Töö käigus on Mait ise palju õppinud, kogu aeg tuleb uurida ja analüüsida, millised on sealsete inimeste ootused, kuidas nad mõtlevad ja mida vajavad. See on neil turul aidanud leida oma koha. 

Maailma ühes suurimas riigis töötav Calamus on aga pärit Kuusalust. Keskkooli lõpetas Jõgeval. Põllumajandusülikoolis õppis metsatööstust. Kõige kodusemalt tunneb ta end aga Tartus, kus veedab palju aega, kui juhtub Tartut külastama.  

Erinevused uue ja vana kodu vahel ei ole väga suured. Rockville'is elab väikses, aga hubases vanemat tüüpi majas, mis on ehitatud 50ndatel. Seal tunneb nagu elaks oma päris kodus, kus on hea ja turvaline.

Mait sõnas, et välismaal elades, tuleb lahti lasta eestlaslikust, «päris oma mitmendat põlve» talupoja mentaliteedist. Tuleb rõõmu tunda nende võimaluste üle, mis on uues kohas. Pigem olla kui omada, keskenduda eneseteostusele ja avastamisele. «Kuigi peab nentima, et minu majas on kindel koht ka Eesti lipul, mis tuletab meelde, kus mu juured on, ja külalistel Eestist tekitab see ka sooje tundeid,» selgitas ta.

Mait Kalmus näeb USAd suurte kontrastide maana, kus on kogu maailm koos. 

USA on suurte kontrastide maa, siin on kogu maailm koos. Kõige haritumad ja kirjaoskamatud, kõige saavutamishimulised ja kõige ükskõiksemad. Kõige rikkamad ja kõige vaesemad. Viimast tingib just kapitalism ja ühiskonnas eksisteeriv kõrge konkurents. «Näiteks Valgest Majast paari kilomeetri kaugusel ida pool on piirkond, kus isegi võileibu tuleb osta läbi metalliluugi ja süüa kuulikindlate klaaside taga,» kirjeldas Mait Kalmus karmi reaalsust.  

«Kuid eelkõige on ameeriklased väga avatud suhtlejad ning emotsionaalselt intelligentsed inimesed, vaatamata sellele, et nende faktiteadmised ja akadeemiline võimekus ei ole kõige kõrgemal tasemel võrreldes eurooplastega,» lisas ettevõtja.

Põhja-Ameerikat külastada soovitab Mait kõigil, kes otsivad seal tööd või püsivat elamist. Tööloa olemasolu on kõige olulisem ja kindlasti hõlbustab edasist asjaajamist. 

Kõige lihtsam oleks noortel alustada tööd lapsehoidjana või isegi vetelpäästjana. Esialgu ei peakski suuri eluplaane tegema. Tuleks kogeda ja õppida, milline on elu väljaspool Euroopat.

«Kodust lahkudes muutub arusaam maailmast üsna mitmel moel. Perspektiivide mitmekesisus rikastab ja kindlasti avardab senist mõtlemist ja vaateid elule,» õpetab Mait.

Eestlane sõnas, et USA on eelkõige maailma julgeoleku garantiiks. Ameerika on maailmas kõige ja kõigiga seotud. Teatavasti on ka majandus ja julgeolek omavahel tihedalt käsikäes käivad nähtused. Enda jaoks tuleks kindlasti sättida ratsionaalne filter sisepoliitikas toimuvate mängude ja draamade vahele. Ameeriklastel tasuks pigem teravam pilk pöörata maailmas toimuvale, milleks Maidu hinnangul on kasvav Hiina sõjalise jõu meeletu potentsiaal. Ei tasuks siinkohal unustada, et Hiina riigikorralduses on valdavaks diktatuur.

«Kuid igapäevaselt ei tasuks inimestel siin töötades ja elades väga muret tunda,» lohutab Mait.

Mike sõnas, et kuna on pidevalt laieneva firma juht, siis läheb pühade aeg firma tulevikku panustamisele ning uudiste vahendusel sisepoliitikas toimuvat ei jälgi. Poliitiliselt pole ta ei paremal ega vasakul. 

«Usun, et selleaastane maksulangetus toob palju positiivseid arenguid, kuid mulle tundub, et USA eraravikindlustus hinnad on tupikus. Olukord minu arvates vajaks kiiret lahendust,» leiab ta. 

Kuigi usuvabadus on Ameerikas üks alustalasid, siis Eestis sündinuna peab ta end ateistiks või lausa maausuliseks. Selle tõttu ei ole ta sekkunud ka erinevatesse usuvaidlustesse.

Eestist eemal elades taandub Eestis toimuv Mait Kalmuse jaoks pigem eksistentsiaalsetele küsimustele. Kui hõimud 6000 aastat tagasi ühele maalapile jõudsid, mida kutsutakse nüüd Eestiks – oma kodumaaks –  vaevalt, et nad oskasid arvata, et see ka siiani on eestlaste kodumaa. Erinevatel aegadel ja läbi erinevate sõdade on paljud üritanud vallutada, allutada ja okupeerida eestlaste kultuuri ja murda eesti keelt. Vaatamata kõigele ollakse siiamaani rahvusena säilinud. Peame tegema kõik, et meie isamaa säiliks ka järgmised 6000 aastat, meie tulevaste põlvkondade jaoks.

«Päevapoliitilised afäärid ja sekeldused mulle eriti korda ei lähe, pigem tuleks keskenduda olulisele ja vaadata tuleviku,» leiab Mait.

Ameerikas elaval ja töötaval ettevõtjal Maidul on eestlastele oluline sõnum: «Soovin, et Eestis elavad inimesed leiaksid jõudu, et muuta oma riik paremaks ja stabiilsemaks. Inimesed leiaksid jõudu olla külg külje kõrval ja üksmeeles nagu 1988. aasta Eesti vabaks laulmise aegadel. Meie käitumises peaks rohkem välja kumama peremeheliku mõttelaadi, ei tohiks eri olukordades ohvrimeelsusel lasta domineerida, mida me tihti kipume alateadlikult tegema. Uhkus- ja omanikutunne taastavad ka julgema, positiivsema maailmavaate.»