Troonipärimine tekitas paksu verd ja sõdasid nii «Troonide mängus» kui keskaegses Euroopas (1)

Inna-Katrin Hein
Copy
Kaader «Troonide mängu» finaalosast: vasakult: Maisie Williams (Arya Stark), Isaac Hempstead Wright (Bran Stark) ja Sophie Turner (Sansa Stark)
Kaader «Troonide mängu» finaalosast: vasakult: Maisie Williams (Arya Stark), Isaac Hempstead Wright (Bran Stark) ja Sophie Turner (Sansa Stark) Foto: AP/Reutres/Sputnik/Scanpix

Pärast kaheksat hooaega lõppes menusari «Troonide mäng» dramaatiliselt  ja ootamatu süžeepöördega sai kuningaks Bran Stark.

Võitlustes ja lahingutes ellujäänute nõukogu langetas otsuse, et edaspidi ei anta Seitsme kuningriigi trooni edasi pärimise teel, vaid kodade nõukogu valib uue valitseja, teatab livescience.com.

Bran Starki õde Sansa Stark teatas, et ta ei hakka valitsema koos vennaga, vaid valitseb iseseisvalt Põhja kuningriiki. Seega jäi Bran Starkile kuus kuningriiki. 

Sophie Turner kehastab «Troonide mängus» Sansa Starki
Sophie Turner kehastab «Troonide mängus» Sansa Starki Foto: Helen Sloan / AP/Scanpix

Bran Starki valimine kuningaks oli postiivne otsus, sest nagu «Troonide mängus» näha oli, tekkis võitlus just sellest, et kes on seaduslik pärija ja kellel on õigus troonile. Ei ole teada, mis ootab uue valitsejasüsteemi kehtestamise järgselt Westerosi, kuid ajaloost on teada, et troonipärimine võib tekitada suuri vastuolusid, mille lahendamine nõuab võitlust ja aega.

Hiljutine ajaloouuring näitas, et riigid, kus troonile ei olnud panna seaduslikku meessoost pärijat, olid vaesemad, sest trooninõudlejad asusid omavahel võitlema ja ressursse kulutama.  

Seega tekitas troonipärimise reegel vastuolusid ja sõdasid nii «Troonide mängus» kui keskaegses Euroopas.  

Euroopa keskajal, umbes 1000 – 1500 olid meessoost pärijad eelisseisundis, kuid kui neid ei olnud, siis võisid troonile saada ka naised ja suguvõsa kaugemad meesliikmed.

Troonile saamiseks võidi kasutada ka manipuleerimist ja võitlust, kuid see kulutas nii raha, aega kui inimressursse, muutes ühiskonna vaesemaks.

Paikades, kus valitsejal oli piisavalt meessoost järglasi ja troonile saamine kulges kergelt, oli jõukus ja heaolu suurem.

«Riikides ja paikades, kus oli poliitilist ebastabiilsust, kuid ka troonipärimise segadust rohkem, oli ka tee tugeva riigi ja jõukuseni keerulisem,» sõnasid ajaloolased.

Näitena tõid nad Inglismaa Rooside sõja (1455  - 1487), kus Plantagentite dünastia kaks haru, Lancasterid ja Yorkid võitlesid inglise trooni pärast, olles mõlemad kuningas Edward III järeltulijad. 1485 sai troonile Lancasterite hulka kuuluv Henry VII ja sellega sõda lõppes. Yorkid üritasid veel 1487. aastani võimu haarat, kuid ebaõnnestusid. 

Kirjanik George R R Martin, kelle romaanisarjal «Jää ja tule laul» seriaal «Troonide mäng» põhineb, on mitmes intervjuus öelnud, et ta lähtus Rooside sõjast.  

Keskaegsetel kuningatel oli tavaliselt palju sohilapsi, kes ei olnud ametlikud pärijad. «Troonide mängus» soovis kuningas Joffrey Baratheon tappa kõik oma isa sohilapsed, et keegi neist ei saaks tema trooniõigust kahtluse alla seada ja trooni endale haarata.

Jack Gleeson kehastas «Troonide mängus» kuningas Joffrey Baratheoni
Jack Gleeson kehastas «Troonide mängus» kuningas Joffrey Baratheoni Foto: / AP/Scanpix

Ajaloolaste sõnul kehtis keskajal reegel, mille kohaselt ei saanud vallaspojad troonile ja sellest üritati rangelt kinni pidada. Siiski oli neid vallaslapsi, kes tahtsid võimule saada ning asusid nii ajalooliste dokumentide kui mõõga abil endale troonile teed rajama. 

Sajandite jooksul mõjutasid Euroopa ühiskondlikku elu ja majanduslikku poolt mitmed nüansid, kuid troonipärimised ja dünastilised suhted jätsid oma märgi.

«Prantsuse ja Napoli kuningriigis kulges troonipärimine meesliini pidi ja seal oli piisavalt meessoost järglasi. Neis piirkondades arenes majandus ja kogu ühiskond stabiilsemalt ja kiiremini. Kui seal oleks olnud pikemaajalisi troonipärimise sõdasid, siis oleks see toonud kaasa kaose ja aeglasema arengu. Kui hakkasid tekkima tänpäevased riigid, siis alguses olid need haavatavad ja ka väiksed kõrvalekalded võisid neid paisata sajandeid tagasi,» sõnasid uurijad.  

«Troonide mängu» fännid saavad vaid oletada, mis sai Seitsmes kuningriigis edasi ning kas aadlike nõukogu poolt valitud valitsejad osutusid edukateks.

Samas ei olnud need aadlikud demokraatiaks valmis, kuna nad naersid välja Samwell Tarly soovituse lubada rahval valitseja valida.

John Bradley kehastas «Troonide mängus» Samwell Tarlyt
John Bradley kehastas «Troonide mängus» Samwell Tarlyt Foto: / AP

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles