Briti draamasari Tšernoboli tuumakatastroofist rebib lahti vanad haavad

Ameerika kaabeltelekanali HBO, mille varasemate hittide hulka kuuluvad «Sopranod», «Breaking Bad» ja «Troonide mäng», lõi koostöös Briti telekanaliga Sky UK viieosalise telesarja, mis räägib 1986. aasta aprillis toimunud Tšernoboli tuumakatastroofist. 

Sarja autor ja stsenarist on Craig Mazin, kes on varem silma paistnud pigem komöödiafilmide loojana ning kelle kogumikku kuuluvad sellised projektid nagu «Identity Thief», «The Hangover Part II», «The Hangover Part III ja «The Huntsman: Winter's War». Kõik viis osa on lavastatud rootslase Johan Rencki, kelle varasemad suuremad tööd on olnud hoopis muusikavideod ja nende lavastamine. 

Seega kaks väga ebatõenäolist meest toovad ekraanile kümnete tuhandete inimeste jaoks niivõrd olulise sündmuse.

Viieosalises sarjas teevad kaasa Euroopa suurimad näitlejad, nagu Jared Harris, Stellan Skarsgård, Emily Watson, Paul Ritter, Jessie Buckley, David Dencik (Gorbatšov) jt.

Hukkunute arv pole teada

Tšernoboli tuumakatastroofi näol on tegu kõige suurema inimese põhjustatud katastroofiga ajaloos. Radioaktiivsuse tase, mille õnnestus endaga kaasa tõi, on võrreldav mitmekümne tuhande kordse radioaktiivsusega Hiroshimas.

Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus, kirjutas Vikipeedia. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjused olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori konstruktsiooni iseärasused.

26. aprillil 1986 kell 1.23.40 öösel kasvas 4. reaktori võimsus reaktori peatamisel hüppeliselt. Võimsuse kasvades tekkis soojakolle. Plahvatuslikult kasvanud aururõhk purustas osaliselt reaktori. Mõne sekundi pärast järgnes teine, tugevam plahvatus. Plahvatused rebisid reaktorilt kaane ja purustasid osaliselt energiaploki hoone. Energiaplokk ei olnud ümbritsetud tugeva betoonkattega nagu lääne tuumajaamad, mis oleks takistanud reaktori plahvatamisel radioaktiivse aine laialipaiskumist. Reaktori purunemisega kaasnes suure koguse radioaktiivse aine paiskumine õhku. Purunenud reaktoris katkes jahutussüsteemi töö, mistõttu süttis reaktori grafiit. Grafiidi põlemine kandis purunenud reaktorist kümne päeva kestel välja suures koguses radioaktiivset ainet.

Tšornobõli avarii tagajärgede likvideerimiseks kaeti aja jooksul lekkiv (kiiritav) energiaplokk betoonsarkofaagiga, mille ehitamisel osalesid ka Eestist «kordusõppustele» kutsutud sõjaväekohuslased. Tagajärgede likvideerimiseks loodud staabi ülem oli Eesti NSV tsiiviilkaitse juht Vello Vare.

Ümber plahvatanud reaktori ehitati betoonsarkofaag. Prõpjati linn, kus elas põhiliselt tuumajaama personal, evakueeriti ja likvideeriti kõrge saasteastme tõttu. Jaama personali tarbeks rajati jaamast umbes 50 km ida poole uus linn Slavutõtš.

Õnnetuse kahjude likvideerimisega tegelenud ekspertide kohaselt hukkus plahvatuse või radiatsioonimürgituse tõttu 31-54 inimest. Kuid eksperdid ei suuda leida konsensust selles osas, kui palju inimesi pikas perspektiivis katastroofi tõttu surnud on. Eeldatav surmade arv on tohutu suure vahega. ÜRO 2005. ja 2006. aasta ühendkonsortsiumis koos Venemaa, Ukraina ja Valgevenega leidsid, et hukkunute arv võib olla alates 4000 inimesest kuni 93 000. 

Kui Tšornobõli hukkunute arv jääb suremasse otsa, siis on tegu Tartu linna elanikonna suuruse inimhulgaga, kes selle 1986. aasta aprillikuus toimunud katastroofis tagajärjel hukkus.

Kui oled nii vana, et Tšernoboli mäletada, siis mis on sul sellest katastroofist meeles?