VIDEO Kogenud briti mägironija: baaslaager oli täis ohtlikke kogenematuid alpiniste

Sellel ronimishooajal on maailma kõrgeimal mäel tekkinud järjekorrad ja 11 alpinisti on hukkunud, teatab reuters.com.

45-aastane Hollis jõudis 8848-meetrise Džomolungma tippu 21. mail, liitudes nende 500 alpinistiga, kes on vallutanud seitsme mandri kõige kõrgema tipu.

Hollise sõnul oli sel aastal Džomolungma vallutamine oodatust raskem ja seda just põhjusel, et mäele on lubatud palju kogenematuid, oskamatuid ja agelaseid alpiniste, kes on ohuks nii iseendale kui teistele.

Ta kirjeldas, mida nägi Nepali poolel asuvas baaslaagris, mis on 5364 meetri kõrgusel, ja see oli tema jaoks kohutavam kui mäel olevad laibad.

«Seal oli palju inimesi, keda ei saa nimetada alpinistideks. Osadel puudusid isegi mägironimise baasoskused. Samuti jättis nende varustus soovida. Need amatöörid on väga ohtlikud, kuna ronides tulevad nende vähesed oskused ilmsiks. Tehniliselt rasketest kohtadest nad kas ei pääse üle või ületavad neid aeglaselt. Selle tõttu tekivad ronimisel ohtlikud järjekorrad,» selgitas kogenud alpinist.

Hollise sõnul tekib järjekorras olles veel üks oht, lisahapnikku võib tippu jõudmisel nappida või lõppeb hapnik üldse.

«Olukord on Džomolungmal muutunud, tekkinud on probleeme, millega tuleb tegelda kiiremas korras, et veel keegi elu ei kaotaks,» nentis britt.

Nepali võimud kinnitasid, et sel ronimishooajal on Džomolungmal kaotanud elu 11 alpinisti, mis on selle mäe kurb rekord. Üheksa neist kaotas elu Nepali ja kaks Tiibeti poolel.

«Jutud, et liigutakse üle laipade ei olnud liialdus, sest kogesin seda ise. See oli ka minusuguse alpinisti jaoks šokeeriv,» sõnas alpinist.

Ta kiitis ja tänas oma šerpat Pemba Tsheringit, kes aitas teda raskustest üle saada ja kellel oli olemas lisahapnik.

Britt ja šerpa otustasid hakata tõusma Džomolungma tippu kaks päeva plaanitust varem, et ennetada ummikuid. Sellega nad võtsid riski, et peavad ronima üsna halbades ilmaoludes. Nii oligi, sest hakkas puhuma väga tugev tuul, mis paiskas näkku nii värsket lund kui jäätükke. Raskest ronimisest hoolimata õnnestus neil elusana tippu ja sealt alla jõuda, nähes nii surnukehi kui olles mõnda aega ronimisjärjekorras. 

Hollise arvates peaksid Nepali võimud andma välja vähem ronimislubasid, kuna siis ei satu mäele enam nii palju asjatundmatuid, kes end alpinistideks nimetavad.

Ta lisas, et tegelikult lahendaks see olukorra poolikult.

«Kui ka nad annaksid välja vaid 200 ronimisluba ja 100 saaksid neist amatöörid, ei kaoks oht kuhugi,» teatas britt.

Hollise sõnul laheneks probleem sellega, kui Džomoungmale ronida tahtjatelt hakatakse nõudma dokumente, mis näitavad nende oskusi ja taset.

Džomolungmal on veel üks probleem ja see on alpinistide poolt mäele jäetud prügi.

Šerpad käivad aegajalt mäge puhastamas ja selle aasta mais tõid 20 šerpat sealt ära 11 tonni prügi, millest osa oli mäel olnud aastakümneid.

Siis toodi alla ka nelja mägironija surnukehad, kelle isik ja surma põhjus on teadmata.

Aastate jooksul on seal elu kaotanud 500 alpinisti, kelle lume alla mattunud laip on leitud alles kevadisel lume sulamisel. Vaid murdosa surnukehadest on toodud alla, kuna tegemist on mäekoristajate jaoks ohtliku retkega, mis võib neilt endilt elu võtta.

Kinnitamata andmetel on Džomolungma vallutanud umbes 5000 inimest. Esimesed olid 1953. aasta mais uusmeremaalane Edmund Hillary ja Nepali šerpa Tenzing Norgay.