Video: kummalised õnnetus- ja surmajuhtumid Hollywoodi filmide võtetel (1)

Inna-Katrin Hein
Copy
Kaader 1986. aasta filmist «Top Gun». Keskel paremal on Tom Cruise
Kaader 1986. aasta filmist «Top Gun». Keskel paremal on Tom Cruise Foto: Rights Managed / Ronald Grant Archive / Mary Evan/Scanpix

USA filmimekas Hollywoodis on juba aastakümneid filme vändatud, kuid alati ei ole võtted kulgenud oodatult, vaid ette on tulnud ka õnnetus- ja surmajuhtumeid.

Üldjoontes on nii näitlejate kui võttemeeskonna turvalisus tagatud, kuid siiski on leidnud aset juhtumeid, mille tõttu on turvalisusreegleid tulnud muuta ja karmistada, teatab iltasanomat.fi.  

Brandon Lee 1994. aasta filmis «The Crow»
Brandon Lee 1994. aasta filmis «The Crow» Foto: Rights Managed / MIRAMAX FILMS / Ronald Grant Arc/Scanpix

Hollywoodi üks tuntumaid surmajuhtumeid leidis aset filmi «The Crow» võtetel peategelast kehastanud Brandon Leega (1965 – 1993), kelle isa oli tuntud võitluskunstide meister ja näitleja Bruce Lee (1940 – 1973), kes samuti kummalistel ajaoludel filmivõtetel suri.

Bruce Lee 1973. aasta filmi «Enter the Dragon» võttel
Bruce Lee 1973. aasta filmi «Enter the Dragon» võttel Foto: CAP/MFS / Image supplied by Capital Pictures/Scanpix

Filmis «The Crow» on palju tulistamistseene, kus kasutati paukpadruneid. Oma näitlejakarjääri alguses olnud Brandon Lee sai paukpadrunite tabamuse kõhtu, mille tagajärjel tal raske siseorganite vigastus tekkis.

USA meedia kirjutas: «Kuulsa Bruce Lee poeg, 28-aastane Brandon Lee sai põnevusmäruli «The Crow» võtetel raskelt vigastada ja suri. Võtted toimuvad Põhja-Carolinas Wilmingtobis Carolco stuudios».

1994. aasta filmi «The Crow» reklaamplakat
1994. aasta filmi «The Crow» reklaamplakat Foto: Rights Managed / MIRAMAX FILMS / Ronald Grant Arc/Scanpix

Stuudio lasi Lee surmajuhtumit uurida ja ilmnes, et ühes relvas oli vigane padrun, mis laskmisel plahvatas ja mille osad lendasid Lee kõhtu.

Brandon Lee viidi kiiresti haiglasse, kus talle tehti operatsioon, mis kestis kuus tundi. Näitlejal oli siseorganite verejooks, mida kirurgid ei suutnud peatad ja ta suri selle tõttu.

Lee kõhupiirkonnast leiti 11-millimeetrise kuuli tükke. Miks ja kuidas see võtetel relva sai ja sealt välja lasti, ei selgunud. Juhtumit käsitleti õnnestusena ja seda ei uuritud edasi.

Leed võtteplatsil tulistanud näitleja Michael Massee sai juhtumist trauma, mille tõttu ta oli üks aasta psühholoogilisel ravil.

Massee sõnas 2005. aastal antud intervjuus, et ta ei unusta seda juhtumit kunagi ja see saadab teda elu lõpuni.

Kaader 1986. aasta filmist «Top Gun». Pildi esiplaanil Val Kilmer (vasakul) ja Tom Cruise
Kaader 1986. aasta filmist «Top Gun». Pildi esiplaanil Val Kilmer (vasakul) ja Tom Cruise Foto: Rights Managed / Ronald Grant Archive / Mary Evan/Scanpix

Näitleja Tom Cruise sai maailmakuulsaks rolliga 1986. aasta menufilmis «Top Gun», kus ta kehastab hävituslennuki pilooti Pete «Maverick» Mitchelli. 

See film läks ajalukku mitmete lennustseenidega, mille taga olid kogenud piloodid, kelle lennukite külge olid kinnitatud kaamerad.

Üks neist pilootidest oli Arthur Everett Scholl, kes lendas Pitts S-2 kahekohalise lennukiga.

Schollil oli enne selle filmi tegemist seljataga pikk karjäär piloodina, lisaks oli ta lennundusõppejõud San Bernandino Valley tehnikaülikoolis.

Ta andis nii lennutunde kui esines lennu-show’del.

Režissöör Tony Scott palus Schollil teha «Top Guni» lendamisstseenide taustavõtteid. Ühel võttel tegi Scholl mitmeid ohtlikke trikke, kaasa arvatud flat spin'i, milles piloot suunab lennuki pöörlevasse kontrollitud vabalangusse.

Keset trikki teatas Scholl raadio teel ta lähedal lennanud paarimehele, et tal on mingi tehniline probleem.

Scholl ei suutnud enam lennukit kontrollida ja see kukkus Vaiksesse ookeani. Ta paarimees lendas õnnetuskohta, leides veepinnalt lennukitükke ja kütuselaike.

Käivitati Scholli surnukeha ja lennuki otsing, kuid neid ei leitud.

Henry Blight Halicki 1974. aasta filmi «Gone in 60 Seconds» võtetel
Henry Blight Halicki 1974. aasta filmi «Gone in 60 Seconds» võtetel Foto: Rights Managed / Ronald Grant Archive / Mary Evan/Scanpix

New Yorgist pärit režissöör Henry Blight Halicki on tuntud 1974. aasta filmist «Gone in 60 Seconds». Autoentusiastist režissöörile kuulus vanade autode lõhkumise ja pukseerimise firma, mille tuludest ta selle filmi tegi. Kuna tal oli võtete jaoks palju vanasid autosid, siis sai ta nende abil filmi tegemisel raha kokku hoida.

1960. aastate keskel süüdistasid võimud Halickit autode vargustega tegelevasse grupeeringusse kuulumises. Väidetavalt pandi varastatud autodele lammutustöökojast pärit osi, et neid autosid muuta ja muudetuna edasi müüa.

Halicki filmi «Gone in 60 Seconds» stsenaariumis on viiteid sellele.

1989. aasta suvel käivitusid «Gone in 60 Seconds 2» võtted. 20. augustil 1989 võeti New Yorgis üles dramaatilisi kaadreid, milles 49 meetri kõrgune veetorn pidi ümber kukkuma. Võtted ei kulgenud oodatult ja käivitus omalaadne doominoefekt.

Veetorni püsti hoidnud traat läks katki, lõhkudes ka juures olnud telefoniliini. Telefoniliini post kukkus 48-aastase režissööri peale, kes sündmuskohal silmapilkselt suri.

Angelina Jolie ja Nicolas Cage 2000. aasta filmis «Gone in 60 Seconds»
Angelina Jolie ja Nicolas Cage 2000. aasta filmis «Gone in 60 Seconds» Foto: Rights Managed / Ronald Grant Archive / Mary Evan/Scanpix

1974. aasta filmist tehti uus variant 2000. aastal. Režissöör Dominic Sena filmis kehastasid peaosi Nicolas Cage ja Angelina Jolie. Halicki algupärasest stsenaariumist oli selles linateoses vähe alles.

Vic Morrow 1983. aasta filmis «Twilight Zone: The Movie»
Vic Morrow 1983. aasta filmis «Twilight Zone: The Movie» Foto: Rights Managed / Ronald Grant Archive / Mary Evan/Scanpix

Režissöör Steven Spielberg tegi 1983. aastal ulmeõudusfilmi «Twilight Zone: The Movie», mis põhines  1950. – 1960. aastate USA telesarjal «Twilight Zone».

USA näitleja Vic Morrow mängis koos kahe Vietnami päritolu lapse, Myca Dinh Leni ja Renee Shin-Yi Cheniga. Nad on koos stseenis, kus põgenevad Vietnami külast USA helikopteri eest.

Vietnami sõjast tuntud Bell UH-1 Huey helikopter lendas selle võtte ajal maapinnast umbes 30 meetri kõrgusel pürotehnika läheduses, millega imiteeriti plahvatust.

Bell UH-1 helikopter. Pilt on illustreeriv
Bell UH-1 helikopter. Pilt on illustreeriv Foto: ZUMAPRESS.com/scanpix

Plahvatuses tekkinud sädemed tabasid kopteri sabarootorit, mis sai kahjustada ja süttis. Piloot ei tulnud enam helikopteri juhtimisega toime ja see kukkus nätlejatele peale. Kõik kolm hukkusid silmapilkselt.

Režisöör Jon Landis ja veel neli selle filmiga seotud inimest anti kohtu alla. Morrow ja kahe lapsenäitleja perekonnad ning filmitegijad jõudsid lõpuks kohtuväliselt kokkuleppele.

Selles loos ära toodud õnnetused on aidanud kaasa filmivõtete turvalisusreeglite karmistamisele nii maal kui õhus.  

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles