LA politseinik avaldab: Michael Jackson oli surres kiilas ja väga armiline

Inna-Katrin Hein
Copy
Michael Jackson esinemas 1993 Tais Bangkokis
Michael Jackson esinemas 1993 Tais Bangkokis Foto: JEFF WIDENER / AP/Scanpix

USA popstaar Michael Jackson suri 25. juunil 2009 ja täna möödub tema surmast kümme aastat.

Sel aastal valmis Jacksoni surma-aastapäeva puhul dokumentaalfilm «Killing Michael Jackson», milles räägivad politseinikud ja parameedikud, mida nad surnud Jacksoni juures märkasid, teatab news.com.au.

Nii politseinikud kui ka parameedikud panid tähele, et 50-aastasena ootamatult surnud muusik oli kiilas ja ta kehal oli palju arme.

Michael Jackson 2005 Californias Santa Barbara maakonna kohtus
Michael Jackson 2005 Californias Santa Barbara maakonna kohtus Foto: LUCAS JACKSON /Scanpix

Ametllikel andmetel võttis popstaarilt elu retseptiravimite üledoos. Pärast staari surma anti ta arst Conrad Murray kohtu alla süüdistatuna surma põhjustamises ja ta mõisteti süüdi, kuna tal ei olnud õigus teatud ravimeid lauljale anda.

Kohus määras arstile nelja aasta pikkuse vangistuse, millest ta oli kaks aastat reaalselt vanglas. Ta vabastati ennetähtaegselt.

Murray sõnul kirjutas ja lauljale rahustit propofooli, mida USA Toidu- ja Ravimiameti ei olnud heaks kiitnud.

Jacksoni surma uurinud Los Angelese kriminaalpolitseinik Scott Smith meenutas, et ta ei saanud laulja armiliselt näolt ja kehalt silmi ära.

«Märkasin, et ma lausa jõllitan staari surnukeha, eelkõige ta kehal olnud arme. Ta oli ka kiilas, ka pealael oli näha mitmeid arme. Avalikkuses olles kandis ta alati parukat,» sõnas uurija.

Jackson sai 1984. aastal Pepsi reklaami võtetel raskeid põletushaavu, mis jätsid ta kehale jälje. Tema ja ta vennad sõlmisid siis rekordilise viie miljoni dollari suuruse lepingu Pepsiga.

Pärast seda õnnetust hakkasid tal juuksed välja langema ja ta sattus sõltuvusse valuvaigistitest. Talle tehti mitu operatsiooi, et põletusarme vähendada.

Krimiuurija Dan Myersi sõnul võeti Jacksoni surnukeha lahkamise käigus verd ja see saadeti toksikoloogiliseks uurimiseks.

«Lahkamise kohaselt ei olnud Jacksonil suuremaid terviseprobleeme ega raskeid kroonilisi haigusi. Ta ei oleks pidanud 50-aastasena surema. Saatuslikuks said ravimid, mida ta tarbis liiga palju,» sõnas Myers.

Michael Jackson 1996 Londonis Lanesborough hotellis
Michael Jackson 1996 Londonis Lanesborough hotellis Foto: PA / PA Wire/PA Images/Scanpix

Uurijad kirjeldasid nüüdses dokumentaalfilmis ka kummalisi asju, mida nad leidsid Jacksoni magamistoast. Seal oli väikeste laste kaisunukk, palju süstlaid, reklaamplakateid ja kummaliste märksõnadega märkmepabereid.

Jacksonit süüdistati alates 1990. aastate keskpaigast laste ahistamises ja nende seksuaalses ärakasutamises.

Ta anti mitmel korral väidetavate lasteahistamiste tõttu kohtu alla, kuid ei mõistetud süüdi.

Michael Jackson 1993 koos tundmatute lastega oma limusiinis Prantsusmaal Nice'is
Michael Jackson 1993 koos tundmatute lastega oma limusiinis Prantsusmaal Nice'is Foto: JACQUES SOFFER / AFP/Scanpix

Michael Joseph Jackson (29. august 1958 Indiana Gary – 25. juuni 2009 California Los Angeles) oli afroameeriklasest poplaulja, laululooja, tantsija ja instrumentalist.

Teda peetakse läbi aegade üheks edukamaks meelelahutajaks.

Jackson sai oma muusikukarjääri jooksul 13 Grammy auhinda, lisaks veel sadu teisi auhindu. Ta albumeid on kogu maailmas müüdud 750 miljonit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles