Video: Donald Trumpi arvates olid 18. sajandil Põhja-Ameerikas lennuväljad

Inna-Katrin Hein
Copy
USA president Donald Trump pidamas 4. juulil Washingtonis Lincolni memoriaali juures iseseisvuspäeva kõne
USA president Donald Trump pidamas 4. juulil Washingtonis Lincolni memoriaali juures iseseisvuspäeva kõne Foto: via www.imago-images.de / imago images / Xinhua/Scanpix

Ameerika Ühendriikides tähistati 4. juulil iseseisvuspäeva, millega seoses president Donald Trump Washingtonis Lincolni memoriaali juures kõne pidas.

Trump keskendus oma kõnes USA relvajõudude saavutustele ning Ameerika iseseisvussõjale, mis kestis 1775 – 1783 ja mille tagajärejel said Ühendkuningriigi 13 Põhja-Ameerika kolooniat isesesvuse, teatab someecards.com.

Isesesvuda tahtnud 13 kolooniat moodustasid oma esimese armee 1775 ning asuti võitlema Ühendkuningriigi vägede vastu.

Joonistus, mille on kujutatud koloniaalvägede (vasakul) ja Briti vägede juhte
Joonistus, mille on kujutatud koloniaalvägede (vasakul) ja Briti vägede juhte Foto: akg-images /Scanpix

Selle aasta iseseisvuspäeva kõne kuulnutele-näinutele jäi kõrva, et Trumpil tekkis teleprompteril jooksnud teksti lugemisega raskusi.

«Meie armee vallutas lennu..., võttis oma valdusse kaitserajatised, vallutas lennuväljad ning tegi kõik, mida oli vaja teha. Fort McHenrys saadi ägedast pommitamisest hoolimata võit,» sõnas USA president.

USA president Donald Trump pidamas 4. juulil Washingtonis Lincolni memoriaali juures iseseisvuspäeva kõne
USA president Donald Trump pidamas 4. juulil Washingtonis Lincolni memoriaali juures iseseisvuspäeva kõne Foto: via www.imago-images.de / imago images / Xinhua/Scanpix

Sotsiaalmeedias kommenteeriti, et 18. sajandil ei olnud veel lennuvälju. Ameeriklastest vennad Orville ja Wilbur Wright, kes läksid ajalukku lennuki leiutajatena, tegid maailmas esimese mootorlennu 17. detsembril 1903.

Vendade Orville ja Wilbur Wrighti lennuk
Vendade Orville ja Wilbur Wrighti lennuk Foto: Rights Managed / Mary Evans / Library of Congress/Scanpix

Kõne kuulajad panid tähele, et Trump astus ämbrisse ka Fort McHenry lahingu aja mainimisega. Seal leidis lahing USA ja Briti vägede vahel aset 1812. aastal, kui toimus veel kolm aastat kestnud jätkusõda, mis lõppes 1815, mitte iseseisvussõja ajal. 

Kommenteerijate sõnul jäi Trumpi kõnes selgusetuks, kas «lennuväljade vallutamine» toimus iseseisvussõja või 1812. aasta sõja ajal.

Eelmise presidendi Barack Obama ajal asetööministriks olnud Chris Lu kommenteeris sotsiaalmeedias, et Trumpi nõunikud on nii laisad, et ei viitsi ajaloolis fakte kontrollida ning presidendil on probleeme tekstist arusaamisega.

Inimõigusorganisatsiooni Human Rights Watch juht Andrew Stroehlein teatas sarkastiliselt, et Suurbritannial oli 18. sajandil ülivõimas lennuvägi koos lennuväljadega, mis aitas neil teistest sõjajõududest peajagu üle olla.

Trump oli üle 70 aasta esimene USA president, kes iseseisvuspäeval kõne pidas.

Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäeva tähistakse iga aasta 4. juulil (4th of July), sest 4. juulil 1776 võttis Teine kontinentaalkongress vastu Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni, milles oli, et Ühendkuningriigi 13 Põhja-Ameerika kolooniat moodustavad uue riigi.

Maal, millel on kujutatud Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni vastu võtmist 4. juulil 1776
Maal, millel on kujutatud Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni vastu võtmist 4. juulil 1776 Foto: Rights Managed / Antiquarian Images/Mary Evans/Scanpix

Kongress hääletas isesesvumise poolt 2. juulil 1776.  

USA iseseisvusdeklaratsiooni koopia aastast 1776
USA iseseisvusdeklaratsiooni koopia aastast 1776 Foto: - / AFP/Scanpix

Ameerika iseseisvussõda algas 1775. aastal Suurbritannia kuningriigi ning tema 13 Põhja-Ameerika koloonia vahel ning see lõppes 1783. aastal Pariisis sõlmitud rahulepinguga.

Lepingu tulemusena tunnistas Suurbritannia oma Põhja-Ameerika kolooniate iseseisvumist ja sõltumatust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles