Jurist selgitab õiguslikke tagajärgi, mis kaasnevad Ala 51 ründamisega

Selle aasta juulis postitas Matthew Roberts Facbooki naljaüleskutse, milles kutsus inimesi 20. septembril massiründama Nevada kõrbes asuvat salapärast Ala 51 (Area 51), kus vandenõuteoreetikute teatel peidavad USA võimud ja sõjavägi maavälist tehnoloogiat ja muid ufodega seotud saladusi.

Selle sündmusega on nüüdseks liitunud üle 2 miljoni inimese ning seda mainisid oma humoristlikes jutusaadetes ka Jimmy Kimmel ja Stephen Colbert.

Kuigi ülekutse eemaldati 3. augustil Facebookist, siis entusiastide sõnul on rünnak siiski toimumas.

YouTube'i kanali LegalEagal autor Devin J. Stone tõi enda videos välja mitmed juhtumid sellest, mis on saanud nende inimestega, kes kogemata või meelega on Ala 51 territooriumile sattunud. Kuna tegu on konfidentsiaalse kohaga, siis on alale sattumise karistuseks poole aastane vangistus föderaalvanglas, 500 dollari suurune trahv või mõlemad. Võimud võtavad seda väga tõsiselt.

2014. aastal sattus üks turismibuss juhuslikult Ala 51 territooriumile. Valvurid tormasid relvadega bussi kallale. Kõik bussis olnud inimesed vahistati ja neile määrati 650 dollari suurune trahv.

2016. aastal läks territooriumi juurde BBC võttegrupp, kes filmisid seal oma saadet. Nad tahtsid õhuväebaasi filmida ja näha, kas ja kui lähedale nad saavad. Kuna läheduses valureid ei olnud, siis läksid nad Ala 51 territooriumile ning marssisid edasi, baaside poole. See kõik oli võimalik, kuna valvurid vaatasid ühes baasis korvpalli. 

Kui üks võttegrupi liikmetest aknale koputas, tormasid relvastatud valvurid hoonest välja ja sundisid kõik võttegrupi liikmed kõhuli maha. Võttegrupp lesis seal kolm tundi, kuni FBI neile taustakontrolli tegi.

Vandenõuteoreetikute jaoks ei pruugi need karistused tunduda väga halvad, aga asi läheb karmimaks.

Ala 51 territooriumil on silt, mis hoiatab, et valvuritel on õigus kasutada surmavat jõudu, et sissetungijad tabada. 

Kas valvurid on seda ka kunagi teinud? Jah, on küll.

Selle aasta alguses tulistasid ja tapsid valvurid mehe, kes autoga turvaväravat ignoreerides baasis sisse sõitis. Pärast kaheksa miili pikkust tagaajamist, hüppas mees autost välja ja hoidis käes silindrilist objekti. Valvurid lasi mehe koha peal maha.

Peale võimaluse, et ala ründajad võidakse maha lasta, võib «kergemal» juhul nad ka terrorismis süüdi mõista. USA patrioodi akt näeb ette, et süüaluseid saab siseterrorismis süüdi mõista, kui nad hävitavad pomme kasutades riikliku vara või tapavad föderaalagendi. Ja sellele järgneb metsikult pikk vanglakaristus.

Kuna Ala 51 on aktiivne sõjaväebaas, kus harjutatakse sõjategevust ning lastakse märki, siis küsis Devin J. Stone ühelt oma tuttavalt merejalaväe kindralilt, mis juhtuks tuhandete tsiviilisikutega, kui nad ründavad Ala 51 ja kus nende üle kohut mõistetakse. 

Ta vastas, et nende üle ei mõistetaks õigust, kuna nad oleksid surnud. 

Kui nad aga jäävad ellu, siis mõistetakse nende üle kohut kohalikus piirkonnakohtus Nevadas. Kindral lisas, et kuna sõjavägi ei taha meediaga jagelema hakata, siis tõenäoliselt kasutatakse pigem mitte-surmavat jõudu. Kuna õhuväel on rünnakust piisavalt pikk ettehoiatuse aeg, siis on nad varunud piisavas koguses mitte-surmavat laskemoona, et tormajad kinni pidada.

Kui hooned on piisavalt turvatud ja sissetungijad jäävad üldiselt vaid lahtisele alale, siis kasutatakse nende vastu vaid äärmiselt valusat füüsilist jõudu. 

Devin J. Stone leiab lõpetuseks, et Ala 51 ründamise kõige tõenäolisemad tagajärjed on massilised vahistamised ja, kui keegi muutub väga agressiivseks, siis ka surm. 

Jurist soovitab inimestel Ala 51 sees toimuva kohta teada saamiseks kasutada infovabaduse seadust ja küsida informatsiooni läbi ametlike kanalite. See võib küll kaheksa aastat aega võtta, aga see on ikka parem kui vanglakaristus või surm.