Julgeolekueksperdid: maailma võib oodata ees vältimatu «musta luige» apokalüpsis (1)

See apokalüpsis võib toimuda nii kliimamuutusest tingitud looduskatastroofide, sõjaliste konfliktide, terrorirünnakute ja ka maavälise, näiteks asteroidide tõttu või kõigi nende ohtude üheaegsel toimimisel, teatab dailystar.co.uk.

Esitati küsimus, kas inimkond elab viitsütikuga pommil nimega Maa.

Apkalüpsisest räägitakse selle kongressi julgeolekupaneelis, mis toimub Saksamaa ja USA ekspertide juhtimisel.

USA üheks esindajaks on tuntud julgeolekuekspert ja kirjanik Richard Clarke, kes vastutas 11. septembri 2001 terrorirünnakute ajal Valge Maja julgeoleku eest.

Korraldajad teatasid enne kõnelusi, et maailm liigub aina suurema ohu suunas, mis puudutab infotehnoloogial põhinevaid ulatuslikke ja haavatavaid struktuure.

«Kas me oleme arvestanud ikka kõikide ohtudega ja kas meie tagavaraplaanid kõige hullema ärahoidmiseks on ikka piisavad? Peame endalt küsima, kas suudame luua süsteeme, nii tehnoloogilisi kui inimestest koosnevaid, mis aitaksid ka kõige mustema stsenaariumi käivitudes inimkonnal ellu jääda ja taastuda?» teatasid korraldajad.

Nad lisasid, et nüüdisaegses globaliseerunud maailmas on kõik põimunud ning kui üks «klots» kaob, võib see tekitada ahelreaktsiooni, mis viib katastroofini.

«Meie maailmas on mitmeid ettenähtavaid ja ettenähtamatuid ohte, mille vastu ei pruugi olla mitte mingit «rohtu». Me oleme tehnoloogiliselt kaugele arenenud, kuid mida enam on selliseid elu kergemaks tegevaid ja globaalseid süsteeme, seda haavatavamad nad on,» lisasid julgeolekupaneelis osalenud eksperdid.

Nad jätkasid, et tehnoloogiat tuleb edasi arendada, et internet ja tehisintellekti juhitud süsteemid säiliksid ja jätkaksid häireteta toimimist ka siis, kui toimub mingi globaalne katastroof.

Ekspertide sõnul on nüüdismaailm omavahel nii põimunud, et kui ühes kohas midagi valesti läheb või süsteemid alt veavad, siis ei mõjuta see ainult kohalikul tasandil, vaid ka riiklikul ja globaalsel tasandil.

Sajad miljonid inimesed võivad sattuda hätta ja nende elu võib olla ohus.

Nad pakuvad lahenduseks väiksemaid lokaalseid süsteeme,  millele on lihtsam luua tagavarasüsteemi, mis peaks töötama ka katastroofi tingimustes.

«Kui ootamatu sündmus paiskab inimsed tagasi «kiviaega», siis tuleb leida viis, kuidas ellu jääda ja süsteemid võimalikult kiiresti töökorda saada. Väiksemas kogukonnas on taastumine kiirem kui suuremas, sest info liigub kiiremini ja juhtimine on paindlikum. Seega mängib suurt rolli ka inimlik faktor,» teatasid eksperdid.