Vaidlus rahvastepalli pärast: koolipsühholoog virutas olümpiasangar Erki Noolele «palliga» (2)

«Ühest küljest oli eile väga tore päev. Kui ikka Erki Nool ütleb pärast minu nägemist Aktuaalses Kaameras, et «tulevad ülikoolidest noored tütarlapsed, kes leiavad endale koha koolides ja hakkavad neid muutma oma äranägemise järgi ilma kogemuseta,» siis minul kui 19 aastat koolis psühholoogina töötanud «tütarlapsel» võtab näo hetkeks naerule küll,» kirjutas koolipsühholoogide ühingu juht Karmen Maikalu Faceboolis Erki Noole sõnavõtule vastulause.

Rahvastepalli ümber keerlev vaidlus sai alguse mõni nädal tagasi, kui meedias hakati diskuteerima selle vajalikkuse üle. Nimelt toodi välja, et selles süütuna näivas pallimängus lööb koolikiusamine eriti teravalt välja. 

Olümpiavõitja ja endine poliitik Erki Nool ütles, et ühiskond ongi selline karm: «mõni murdubki ja mis seal siis halba on, see on paratamatus.»

Maikalu vastas Facebookis, et peab Erki Noolest sportlasena väga lugu ning tal on väga hea meel, et Noole esialgsed kehvad tulemused tekitasid mehes sportlikku viha ja soovi end üles töötada.

«Seda, et spordivõistlustel kehvemaid tulemusi näitavad õpilased ülestöötamise asemel lõplikult murduvad, Nool ütleb, et ei usu. Mõistan. Küllap siis ei ole Nool selliseid õpilasi näinud. Mina olen. Liigagi palju. Kõik ei ole nii tugevad,» kirjutas Maikalu emotsionaalses postituses.

Erki Noor leidis ka, et juhinduda tuleks ikkagi nendest inimestest, kellel on ka reaalne kogemus. Ka siin lajatas Karmen Maikalu Noolele teravalt vastu ja kirjeldas reaalset elu koolis.  

«Kahjuks ei räägi me ainult ühest õnnetust lapsest, vaid paljudest, väga paljudest. Aina rohkem on lastel vaimse tervise probleeme. (...) Näen oma töös psühholoogi ja psühhoterapeudina inimesi, kes on traumeeritud koolis osaks saanud kiusamisest, kus neid on alandatud ja mõnitatud nende kehvade tulemuste, nõrgema või erineva oleku pärast.»

Maikalu tõi siinkohal spordist erineva näite, kus võiks siis ju ka kõigi puhul sama mõõdupuud kasutada.

«Kui üks laps ei pea viisi ja koolis korraldatakse kõikidele õpilastele igal õppeaastal avalik kohustuslik lauluvõistlus, antakse osalejatele punkte ning seejärel pannakse tulemused kõikidele vaatamiseks välja, lootes, et see tekitab lapses soovi end viisipidamises üles töötada, siis see on... Ma ei tea, mis see on, väga mõistlik see igatahes ei tundu. Ent spordipäevade puhul peame seda normaalseks?»

Maikalu arutles oma Facebooki postituses ka selle üle, mida tunneb näiteks ülekaaluline laps, kes näeb pidevalt oma nime koolistendil olevatel spordipäevade tulemustel viimaste seas. «Ja näevad ka teised, kes, Karl-Eduard Salumäe sõnu kasutades, teevad «Hähähähää!» (loe Postimehes ilmunud lugu siit).»

Paljude jaoks on aga selline sunduslik võistlemine koolis tekitanud eluaegse vastumeelsuse spordiga tegeleda. 

Maikalu märkis, et kui läheb hästi, siis see tekitab lapses soovi end üles töötada ja kaalus alla võtta. «Kui nii hästi ei lähe, siis võib tulemuseks olla kiusamine, enesehinnangu alanemine, psühholoogilised traumad ning kahjuks ka depressioon, ärevus, söömishäired, sõltuvused, töövõimetus, raskematel juhtudel ka suitsiid,» kirjutas ta.

Maikalu sõnul võivad need, kelle jaoks on võistlemine motiveeriv, minna võistlussporti, kus nad saavad heade tulemuste puhul ka tunnustatud. 

«Paljude jaoks on aga selline sunduslik võistlemine koolis tekitanud eluaegse vastumeelsuse spordiga tegeleda. Olen näinud palju inimesi, kes ei tegele tervisliku liikumise või spordiga, sest see seostub neile kooliajast häbi ja piinlikkustundega ning seetõttu on tekkinud täielik vastumeelsus,» kirjutas Maikalu.

Lõpuks vastav ta ka sellele põletavale küsimusele, kas rahvastepalli võib mängida või mitte. «Ahsoo, kas rahvastepalli võib mängida? Mõistlikkuse piires - laske käia!»