Köögiseinal rippunud vana maal tegi prantslannast miljonäri

Itaalia 13. sajandi kunstniku Cimabue maal, millel on kujutatud Jeesuse pilkamist

FOTO: Charles Platiau/Reuters/Scanpix

Prantsusmaa kirdeosas Compiegne’is elaval eakal naisel rippus aastakümneid pliidi juures seinal maal, mis osutus väga hinnaliseks ja mille müük tegi temast miljonäri.

Selle maali, mille suurus on 20 sentimeetrit korda 26 sentimeetrit, autor oli Itaalia 13. sajandi kunstnik Cimabue  ja ta on sellel kujutanud Jeesuse pilkamist, teatab msn.com.

90. eluaastates prantslanna hakkas kolima ning ta lasi oma mööbli ja kunstiteosed ära hinnata. Teda huvitas eelkõige, kas ta köögis olnud maal on midagi väärt ja ta lasi selle viia näha Acteoni oksjonimaja kunstiekspertidele. Nende sõnul oli tegemist väärtusliku maaliga ning nad arvasid, et oksjonil võib selle hinnaks kujuneda 4–6 miljonit eurot.

Prantsuse kunstiekspert Eric Turquin vaatamas Itaalia 13. sajandi kunstniku Cimabue maali

FOTO: Charles Platiau/Reuters/Scanpix

See maal osteti oksjonil ära märgatavalt suurema summa, 24 180 000 euro eest ja see maalimüük tegi naisest miljonäri.

Maali oksjonile pannud prantslanna sõna meediale, et ta ei teadnud aastaid, et tegemist on väärtusliku teosega, vaid ta pidas seda mingisuguseks religioosseks pildiks, millel ei ole väärtust. 

Kunstiekspertide andmetel tegi kunstnik Cimabue selle maali umbes 1280. aastatel ning see on osa Jeesuse ristilöömist kujutavast kaheksaosalisest maalisarjast.  

Acteoni oksjonimaja ekspert Stephane Pinta jagamas meediale 13. sajandi kunstniku Cimabue maali kohta selgitusi.

FOTO: MICHEL EULER/AP/Scanpix

Üks selle sarja maalidest on New Yorgis Fricki kunstikollektsioonis ja teine Londoni rahvusgaleriis. Ülejäänud viie osa saatus on teadmata.

Itaalias Firenzes umbes 1240 sündinud ja 1302 surnud Cimabued, kodanikunimega Cenni di Pepot, peetakse Itaalia renessansikunsti isaks.

19. sajandi joonistus, millel on kujutatud Itaalia 13. sajandi kunstnikku Cimabued.

FOTO: Rights Managed/Mary Evans Picture Library/Scanpix

Ta loobus keskajal populaarsest Bütsantsi stiilist, tuues oma maalidesse elemente, mis panid sellel olevad inimesed ja objektid elama.