Vietnamist Inglismaale smugeldatud pereisa: preemia, mis sind ootab, kaalub üles riski lõpetada «jääkirstus»

«Kümnete teekonnal hukkunute kõrval jõuavad sajad, ehk isegi tuhanded, kohale,» ütles Nguyen Dung inimkaubitsejate ja endasuguste immigrantide elu kirjeldades. 

Inimkaubitsejatele kokku üle 18 000 euro maksnud Nguyen Dungil läks hästi. Tema jõudis elusalt Vietnami väikekülast Birminghamis asuvasse vürtsipoodi, kus ta teenis kahe aastaga, mil ta seal töötas, enda sõnul «tohutu varanduse». 

«Sa ei tule kunagi selle peale, et sind pannakse jäisesse kirstu, kuid potentsiaalne preemia, mis sind ootab, kaalub selle üles,» kommenteeris Dung eelmisel nädalal Essexist leitud 39 immigrandi surnukeha leidmist. 

Tagasi Vietnami oma kodukülla kolinud mees rääkis, milline oli tema töö ja elu Birminghamis. 

«Keskmine palk on Vietnamis 140 eurot kuus. Mina saatsin aga koju igal kuul üle 1100 euro. Töötasin 18 tundi päevas seitse päeva nädalas,» kirjeldas Dung. 

Suurbritannias elades algas Dungi tööpäev kell kuus hommikul ja lõppes alles südaöösel. «See oli tohutult raske, kuid mind innustas edasi töötama see, et pidin oma perekonda toetama,» kirjeldas Dung. 

Tema «unistuste elule» tegid lõpu migratsiooniametnikud, kes saatsid mehe Vietnami tagasi. «Ma teenisin Suurbritannias kahe aastaga sama summa, mille kokkuajamiseks oleks mul Vietnamis läinud 20 aastat,» rääkis Dung. 

«Põllud, mis meile kunagi teenistust pakkusid on nüüd vee all ja me upume võlgadesse. Ainus väljapääs ongi riskida oma eluga ja proovida jõuda Suurbritanniasse, kus teenitud raha abil saame oma perekondi toetada ja võlgadest vabaks,» kirjeldas Dung trööstitut olukorda. 

Dung rääkis The Mirrori ajakirjanikuga ajal, mil selgus, et Inglismaa surmaveoki üks ohvritest võib olla samast külast pärit 15-aastane Nguyen Huy Hung. 

Teismelise poisi õe sõnul katkes suhtlus vennaga 22. oktoobril, päev enne surnukehade avastamist. Nguyen Huy Hungi õde kirjutas Facebooki: «Mu vend lahkus Prantsusmaalt Suurbritanniasse esmaspäeva õhtul ja pärast seda ei ole meil õnnestunud temaga enam ühendust saada.».

Teise hukkunu arvatava isa sõnul sai ta oma poja surmast teada inimkaubitsejatelt, kellele ta poja sinnaviimise eest maksis. 

See kõik ei üllata Dungi. «Nende grupeeringute planeerimisviis meenutab sõjaväge. Nad teavad täpselt, millal ja kus keegi on. See on ka põhjus, miks eelmisel nädalal hukkunud inimeste omastele rääkisid juhtunust inimkaubitsejad, mitte politsei,» seletas Dungil. 

Raske teekond «tõotatud maale»

Dung jõudis inimkaubitsejate abil Hanoisse 2011. aastal. Sealt edasi lennutati ta turistiviisaga Tšehhi. See läks mehele maksama üle 5300 euro.

Enne Euroopasse jõudmist tuli Dungil maksat veel umbes 1000 eurot. Pärast nädalat Prahas olemist kästi Dungil maksta veel umbes 1200 eurot, et ta minibussiga Saksamaale viidaks. 

Saksamaal proovis Dung asüüli taotleda, kuid see ei läinud läbi. Pärast 18 kuud Dresdenis elamist, maksis Dungi pere inimkaubitsejatele umbes 10 500 eurot, et ta edasi Suurbritanniasse jõuaks. 

«Kiputakse arvama, et inimkaubitsejad otsivad meid üles. Tegelikult on asi aga hoopis teine. Meie piirkonnas elavad perekonnad otsustavad ise, kes nendest Suurbritanniasse saadetakse, enne kui inimkaubitsejatele midagi makstakse. Need, kes eelmisel nädalal Suurbritanniasse jõudes surid, elasid kõik võlakoorma all. Suurbritannia oli nende ainus väljapääs,» kirjeldas Dung.

Dung saadeti Suurbritanniast välja 2017. aasta lõpus.

Sellest hoolimata naudib tema pere uues tellistest ehitatud majas jätkuvalt mehe raske töö vilju.

Kuid kõik ei ole nii roosiline, sest Dung on ka jätkuvalt piirkonda valitsevate kurikaelte haardeulatuses. Sealt samast arvatakse pärit olevat ka 25 Inglismaa surmaveoki ohvrit. 

Intervjuu andmise ajal sai Dung inimkaubitsejatelt ähvardava kõne, kus tal keelati kuritegelikust grupeeringust rääkimine. 

Surmaveoki ohvrite teekond

Dungist veidi eemal elab 30-aastase Le Van Ha pere. Le Van Ha arvatakse olevat üks surmaveoki ohvritest. 

Pere kinnitusel viidi Le Van Ha kõigepealt Saigoni, sealt Malaisiasse, Türgisse, Kreekasse ja Prantsusmaale. Edasi viis teekond veokis Suurbritanniasse. 

20-aastane Nguyen Dinh Luong reisis 2017. aastal Venemaale, kust ta läks edasi Ukrainasse, Saksamaale ja Prantsusmaale, kus astus surmaveoki kabiini, et jõuda Suurbritanniasse. 

26-aastane Nguyen Dinh Tu töötas eelmisel aastal Rumeenias, kus teenis umbes 500 eurot kuus. Sellest aga ei piisanud, et maksta tagasi võlg ja toita pere. Dinh Tu lootis Suurbritanniasse jõudes vabaneda võlgadest ja pakkuda oma perele paremat elu. 

Dinh Tu isa sõnul viisid inimkaubitsejad ta poja kõigepealt Vietnamist Rumeeniasse, kust ta reisis edasi Saksamaale ja sealt Prantsusmaale. Ka tema teekond lõppes arvatavasti surmaveokis. 

Oma poja surmast sai 70-aastane mees teada inimkaubitsejate käest. «Ta on läinud. Teda ei ole enam. Ta suri,» ütles oma poja pühamu ees istunud murtud isa. 

«Tal olid mäekõrgused võlad seoses majaehitusega ja ta kartis, et pank võtab nii maja kui ka meile kuuluva maa. Sellepärast ta läkski Euroopasse. Ma ei tulud iialgi selle peale, et see võib nii lõppeda. Nüüd ei kaotanud ma mitte ainult poja, vaid me võime kaotada kõik, mille oleme mitme põlvkonna jooksul siia rajanud,» ütles Dinh Tu isa.