Lääne-Iraanis leiti iidne 115-kilomeetrine müür, kuid kes selle ehitas?

Kermanshahi provintsis Sar Pol-e Zahabi lähedal asuv müür on 115 kilomeetri pikkune, teatab livescience.com.

Ekspert lisas, et see kaitsemüür kulgeb Bamu mäestikus põhja-lõuna suunaliselt.

Müüri juurest leiti keraamikat, mis pärineb 4. sajandist eKr kuni 6. sajandini pKr ning seega hakati seda müüri rajama umbes 4. sajandil eKr.

«Müürijäänuste uurimine näitas, et sel müüril olid kunagi ka vahitornid  ja müüri juures asusid meeskonna majad. Nende ehitamiseks kasutati kohalikku materjali,» selgitas Alibaigi.

Kuigi arheoloogid leidsid selle müüri nüüd, tundsid kohalikud elanikud seda aastasadu kui Gawri müüri.

Arheoloogid ei tea veel, kes ja miks selle kaitsemüüri ehitas. Kuna müürist on alles vaid osi, siis ei ole selge, kui kõrge ja lai see algselt oli. Müürijuppide mõõtmise järgi oletatakse, et selle kõrgus oli 3 meetrit ja laius 4 meetrit.

«Võimalik, et see müür oli sümboolne ja sellel ei olnud tegelikku kaitsefunktsiooni. See võis olla osa iidse impeeriumi piirist. Näiteks Partia omast, mis oli hellenistlik suurriik tänapäeva Iraani ja Iraagi aladel 247 eKr–224 pKr. Või see müür oli neile järgnenud sassaniidide dünastia riigipiir. See dünastia valitses aastatel 224–651 pKr,» sõnas arheoloog Alibaigi.

Mõlemad impeeriumid ehitasid Iraani lääneossa suuri kindluseid, linnu ja niisutussüsteeme ning seega võisid nad olla ka Gawri müüri ehitajad.

Nüüd leitud iidne kaitsemüür ei ole Iraanis ainus selline. Arheoloogid on varem leidnud sarnaseid müüre Iraani põhja- ja kirdeosast. Nende kohta on ajaloolised andmed, et tegemist oli kaitsemüüridega.

Arheoloogid jätkavad Gawri müüri uurimist, et teha kindlaks, kas selle ehitasid partialased või sassaniidid.

Partia impeerium moodustus 3. sajandi eKr keskel.

1.–2. sajandil hakkas Partia nõrgenema ning sai Mesopotaamias ja Armeenias Vana-Roomalt ja Kesk-Aasias rändhõimudelt mitu korda lüüa.

224 pKr purustas Farsi valitseja Ardašir I (224–239 pKr) Partia kuninga Artaban V (213–227 pKr) väe ja rajas sassaniidide riigi, mis hõlmas tänapäeva Iraagi, Iraani, Afganistani, Ida-Süüria, Kaukaasia alad ning piirkondi Türgis ja Araabia poolsaarel.

Hadrianuse valli ehitasid roomlased keiser Hadrianuse (eluaastad 76 – 138 pKr) käsul, kaitsmaks Rooma Britannia provintsi kohalike hõimude brittide ja piktide eest.

Selle 117,5 kilomeetri pikkuse müüri ehitamist alustati 122 pKr.

See kaitseehitis kulgeb Põhjamere ja Tyne’i jõe juurest Iiri mere ja Solway Firthi laheni.