K, 28.10.2020

Fotolugu ⟩ Kuidas kaks meest kunagi Pirita jäises vees pulli tegid ja külmavärinaid tekitava trendipommi plahvatama panid

Taliujujad ei lasknud end täna külmast ilmast heidutada ning läksid Tallinnas Pirital naeratades vette. Sellest on saanud iga-aastane trend, millest võtab oktoobrist märtsini osa sadu taliujujaid. Kõik sai aga alguse pullitegemisest! 

Viimase kümne aastat jooksul on Eestis populaarsust kogunud külmavärinaid tekitav taliujumine. Ka täna võis Pirital näha kümneid külmalembelisi ujujaid, kes ennast külmast veest heidutada ei lasknud.

Talisupleja Pirital, 8.12.2019

FOTO: Konstantin Sednev / Postimees Grupp

Selle kõige taga on Tallinna Taliujumiskeskus: klubi, mis sai alguse pullitegemisest.

«Kõige pealt tegime pulli,» kirjeldab Aivar Rosenberg, klubi üks kahest asutajast. «Pulli peab saama,» lisas teine asutaja, Hannes Viherpuu

Taliujumise mõte tekkis meestel 2009. aastal siis, kui ujumistaustaga seltskonnas visati õhku küsimus: «mis oleks, kui ujuks aastaringselt väljas?»

«See oli nii crazy (hull - toim) mõte, et see tasus proovimist,» põhjendas Viherpuu. Meestest said taliujujad - koos käidi külmas vees pärast tööd koguni iga päev. Seltskonnas seati eesmärgiks osaleda Sloveenias 2010. aasta taliujumise MM-il. Viis meest läkski ja tagasi tulles saadi koheselt aru, et Eestis on taliujumist vaja.

Alguses oli maksimum 40 inimest, eelmine pühapäev oli 206 taliujujat.

2010/2011 hooajal avatigi Pirita jõe ääres esimene klubihoone ja spordiklubi juhtimise võtsid enda peale Viherpuu ja Rosenberg. «Nüüd on meie enda hobist väljakasvanud klubiline tegevus, kus sõpruskond on laienenud päris suureks,» lisab Rosenberg. 

Taliujumine on aastatega Pirital muutunud üha populaarsemaks. Siin on naised, pärast külmas vees ujumist, 50 kraadises saunas mõnulemas.

FOTO: Konstantin Sednev / Postimees Grupp

«Alguses oli maksimum 40 inimest, eelmine pühapäev oli 206 taliujujat,» ütleb Viherpuu ja lisab, et esialgne klubi asukoht jäi lõpuks väga kitsaks. Seetõttu koliti 2018. aastal merele lähemale ja kaks korda suuremale pinnale.

«Meil oli üks putka, siis kaks aastat tagasi ostsime teise putka ja sel aastal juba kolmanda.» Viherpuu sõnul on pideva laienemise taga tõsiasi, et taliujumine on muutunud järjest populaarsemaks. Huvilisi satub Piritale ka välismaalt. 

«Indiast, Jaapanist, Koreast, Ameerikast, Austraalias, Tšiilist, Argentinast - igalt poolt on käinud,» loetleb Rosenberg ette riigid, kust nende kluppi taliujuma on tuldud. Ka täna oli kohal kuni 40 välismaalast.

«Taliujuma on tore tulla koos sõpradega,» ütleb Taliujumiskeskuse üks asutajatest, kelle sõnul on tailujujate sõpruskond aastatega väga suureks kasvanud.

FOTO: Konstantin Sednev / Postimees Grupp

Pullitegemisest alguse saanud Tallinna Taliujumiskeskus on Viherpuu sõnul ka maailma vanim klubi, kus harrastatakse konkreetselt taliujumist mitte -suplust.  

Meil Eestis on lahedam kui Soomes.

«Meie nimetame end taliujujateks,» rõhutab Viherpuu ja toob välja olulise erinevuse: «Talisuplus on see, et sa lähed redelist korraks vette, aga meie nimetame end taliujujateks. Lähed redelist vette, lased lahti redelist, ujud kasvõi viis meetrit, jõuad punktist A punkti B, siis sa oled taliujuja.»

Kuigi taliujumine on ka spordiala, siis Rosenbergi sõnul on enamik taliujujatest pigem harrastajad. «Pigem on lõbus ja saab sõpradega koos olla. Spordi pool on küll, aga 90% ei taha võistlema minna,» kirjeldab ta klubi liikmeid.

Kuidas on aga taliujumine Eestis võrreldav näiteks Soomega, kus on väga populaarne just nimelt talisuplus? Viherpuu vastab kindlameelselt «Eestlased võtavad ju maailmast üle kõik asjad, mis on lahedad, ja panevad omalt poolt veel juurde. Mina väidan, et meil Eestis on lahedam kui Soomes.»

Taliujuja Pirital 8. detsembril 2019.

FOTO: Konstantin Sednev / Postimees Grupp

Mõlemad mehed käisid ka täna ise taliujumas, sest treenitakse eelseisvateks võistlusteks. 2020, täpselt kümme aastat pärast meeste esimest taliujumise MM-i, sõidavad nad taas Sloveeniasse võistlema. Esmalt aga Eesti meistrivõistlused Otepääl juba järgmisel laupäeval.

Lõpetuseks soovitavad Viherpuu ja Rosenberg kõigil taliujumist proovida. «Lähed mugavustsoonist ikka väga välja aga teed esimese sammu ära ja sul on hea meel enda saavutuse üle,» julgustab Rosenberg.

Vaata nii Tallinna kui ka Kakumäe taliujumiskeskuse lahtiolekuaegu SIIT.