K, 30.09.2020

PILDID JA VIDEO ⟩ Polaarseiklejad pääsesid napilt surmast

Polaarseiklejad Mike Horn ja Borge Ousland (vasakul) 8. detsembrill 2019 enne jäämurdja Lance pardale minemist

FOTO: ETIENNE CLARET/AFP/Scanpix

Üle Põhja-Jäämere merejää ja põhjapooluse suusatanud polaarseiklejate retk oleks võinud lõppeda traagiliselt, sest meeste toiduvarud olid enne lõppu praktiliselt otsas.

Lõuna-Aafrikas sündinud ja Šveitsis elav 53-aastane Mike Horn ning Norrast pärit 57-aastane Borge Ousland alustasid oma teekonda Alaskalt Nome’ist tänavu 25. augustil purjekaga ja jõudsid merejää piirini 12. septembril, teatab afp.com.

Nad suusatasid põhjapooluse suunas, vedades kogu vajaminevat varustust kelkudega kaasas. Polaarseiklejad ületasid põhjapooluse 27. oktoobril ning 8. detsembril jõudsid veepiirile, kus said jäämurdja Lance pardale, mis viib nad Norra Teravmägedele.

Jäämurdja Lance, mis 8. detsembril võttis pardale polaarseiklejad Mike Horni ja Borge Ouslandi.

FOTO: ETIENNE CLARET/AFP/Scanpix

Kaks meest plaanisid teekonna läbida kahe kuuga, kuid nõrga jää ja jääsulamisvee tõttu pikenes nende teekond, sest neil tuli otsida ohutuid paiku edasiliikumiseks.

Pikema teekonna tõttu kahanes kahe mehe söögivaru väga väikeseks ja nad arvasid, et teekonna viimast etappi nad vastu ei pea ja nende seiklus lõppeb traagiliselt.

Nende ekspeditsiooni jälginud arvasid, et neil on teekonna pikenemise tõttu keeruline ja neile saadeti Norrast vastu kaks päästjat. Helikopteriga saabunud päästjad leidsid mehed 6. detsembril, kuid Horn ja Ousland keeldusid päästekopterisse minemast.

Polaarseiklejad koos oma päästjatega vasakult: Bengt Rotmo, Borge Ousland, Mike Horn ja Aleksander Gamme.

FOTO: ETIENNE CLARET/AFP/Scanpix

Nad suusatasid edasi ja jõudsid iseseisvalt jäämurdjani. Olles jäämurdja pardal, andsid nad seal ajakirjanikele intervjuu, milles sõnasid, et harjusid polaarpimedusega ära, liikudes edasi vaid pea külge kinnitatud lampide valguses.

Polaarseiklejate sõnul oli temperatuurikõikumine suur, ulatudes +2 kraadist kuni –40 kraadini. Nende eesmärgiks oli uurida, kuidas kliimasoojenemine on mõjutanud polaarjääd – nad said kogemuse, et nii nõrk jää on kindel tõend kliimamuutuse kohta. 

«Rasked jääolud tegid meie retke pikemaks. Kui me öösel telgis magasime, siis kandis jää meid kilomeetreid tagasi. Pidime sama teekonna uuesti läbima ning nii mõnigi kord kukkusime vette ja saime märjaks,» teatas Horn.

Hornile oli see teine polaarretk, ta ületas Lõunapooluse 2017. Ta läks ajalukku ka sellega, et 1999–2000 matkas üksinda ekvaatoril, tehes sellele tiiru peale. Ta ei kasutanud oma teekonnal mitte ühtegi mootorsõidukit.  

Põhjapoolus ehk geograafiline põhjapoolus on kujuteldav punkt põhjapoolkeral, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga.

Selle koordinaadiks on 90° N. See asub Põhja-Jäämere keskosas, kus ookeani sügavus on umbes 4000 meetrit.

Aasta läbi on vesi kaetud jääga, mille paksus on mitu meetrit. Põhjapoolusel esinevad polaaröö ja polaarpäev. Selle tõttu on kliima üsna karm, talvel on kuu keskmine temperatuur umbes –40 °C, suvel 0 °C.

Google Earthi kaarti vaata siit.