T, 27.10.2020

PILDID JA VIDEO ⟩ Aednik leidis muuseumi seinas olevast luugist prügikoti, mis võis lahendada üle 20 aasta taguse kunstimõistatuse

Austria juugendkunstniku Gustav Klimti 1917. aastal valminud maal, millel on noor naine, varastati 1997. aastal Põhja-Itaalias Piacenzas asuvast Ricci Oddi moodsa kunsti muuseumist.

See teos oli maailmas aastaid üks tagaotsitumatest maalidest, teatab afp.com.

Mõistatus hakkas lahenema, kui Piacenza Ricci Oddi muuseumi aednik korrastas 10. detsembril muuseumi aeda ja leidis muuseumihoone seinast luugi, mille avamisel paistis avas mustast kilest prügikott. Kilekotis oli aastaid tagasi kadunud maal, mille autoriks peetakse Klimti. 

Põhja-Itaalias Piacenzas leiti moodsa kunsti muuseumi seinas olevast august üle 20 aasta tagasi kadunud maal, mis on oletatavalt Gustav Klimti oma

FOTO: /AP/Scanpix

Itaalia kunstieksperdid uurivad maali, kuid kõik viitab sellele, et tegemist on originaalteosega, mis kunagi varastati.

Itaalia politseinikud valvamas maali, mis oletatavalt on 20. sajandi juugendkunstniku Gustav Klimti teos

FOTO: ITALIAN POLICE / HANDOUT/EPA/Scanpix

Kui Klimti maal 23 aastat tagasi Ricci Oddi muuseumist varastati, arvasid eksperdid, et maal viidi õngede abil katuseluugi kaudu, sest maali raam leiti katuselt.

Muuseumi töötajad märkasid Klimti maali kadumist 22. veebruaril 1997, kuid uurimine näitas, et maal varastati kolm päeva varem. Politsei kahtlustas, et selle teose varguse taga olid muuseumitöötajad.

Ricci Oddi muuseumi esindajate teatel ei ole maal kahjustada saanud hoolimata sellest, et oli hoones seinas asuvas avas, kus on niiske. Piacenza kultuuriametniku Jonathan Papamerenghi arvates võisid vargad maali millagi tagasi tuua ja peitsid selle seina sisse.

«Pärast vargust uurisid politseinikud iga sentimeetrit muuseumist ja selle aiast, kuid siis maali ei leitud. Kuna maal on heas korras, siis ei saanud see olla üle 20 aasta maja seinas sees, vaid kuskil mujal ja see toodi üsna hiljuti peidukohta,» arvas Papamerenghi.  

Maali kadumist uuris ka üks Itaalia kunstiüliõpilane, kes leidis, et Klimt oli naisemaali teinud teise maali peale.

Klimt tegi algse maali 1912 ja 1917 maalis selle üle.

«Kui eksperdid kinnitavad, et muuseumi seinast leitud maal on Klimti oma, siis sai üks maalivargus lahendatud. Saaksime selle siis panna 2020. aasta veebruaris taas näitusele. See maal oli Caravaggio maali «Kristuse sünd Püha Franciscuse ja Püha Laurentsisusega» järel otsitum,» sõnas kultuuriametnik.

Michelangelo Caravaggio maali vargus on kunstiajaloo seni lahendamata müsteerium. Vargad viisid selle maali 1969. aastal kaasa Palermo kabelist ja seda ei ole seni leitud. Liikusid jutud, et maali varguse taga oli kohalik maffiaboss ja see maal oli tema kodus.

Gustav Klimt (14. juuli 1862 – 6. veebruar 1918) oli Austria maalikunstnik, sümbolist, olles üks armastatumiad ja hinnatumaid kunstnikke.

Austria juugendkunstnik Gustav Klimt (1862 - 1918)

FOTO: HERWIG PRAMMER/REUTERS/Scanpix

Tema loomingus on maale, seinamaale, joonistusi ja graafikat.

Klimti meelisteemaks oli naisekeha ning tema teoseid tuntakse kui erootilisi – seda on enim tunda tema pliiatsijoonistustes ja visandites, mis said laialdasemalt tuntuks alles pärast kunstniku surma.

Need naissoost subjektid, olgu siis korrektsed portreed või vabalt joonistatud aktid, kiirgavad fin de siècle (sajandilõpu) elegantsi.

Michelangelo Merisi da Caravaggio (29. september 1571 – 18. juuli 1610) oli itaalia maalikunstnik.

Gravüür, millel on kujutatud Itaalia maalikunstnikku Michelangelo Caravaggiot (1571 - 1610)

FOTO: Personalities/©TopFoto/Scanpix

Tema barokkstiilis piibli– ja mütoloogiaainelistel maalidel on tegelasteks lihtrahvas igapäevases elus. Ta kasutas uut kompositsioonivõtet, kus tegelased ei poseeri, nende asendid mõjuvad juhusliku mitte otsituna. Kujutatavad ei ole näoga vaataja poole suunatud, nagu varasemas kunstis tavaks.

Caravaggiot tuntakse barokkmaali naturalistliku suuna rajajana, ta kasutas keldriluugivalgust, milles valgus on suunatud ülevalt vasakult kompositsiooni keskmesse.