Silmade värv võib mõjutada seda, kas tekib kaamosmasendus

Sinine silm. Pilt on illustreeriv

FOTO: shutterstock.com

Talvine pime aeg on nii mõnelegi inimesele väga raske, sest valget aega ja päikest napib, ja see võib tekitada kaamosmasenduse.

Seda masendust peaks esinema enim riikides, mis on ekvaatorist väga kaugel, kuid uuring näitas midagi muud, kirjutab yle.fi. 

Briti South-Walesi ülikooli teadlased uurisid, kuidas pime aeg inimorganismi mõjutab. Ühe uuringu kohaselt on päevavalguse vähesuse ajal kehas vähem õnnehormooni seratoniini ja bioloogilist ööpäevarütmi reguleerivat melatoniini.

Uuringut juhtinud teadlase Lance Workmani sõnul on seratoniini ja melatoonini uuringute tulemused vastuolulised, kuid nad said kindlad andmed selle kohta, et silmade värv võib mõjutada, kas tekib kaamosmasendus.

Workmani sõnul tuleb arvesse võtta inimeste bioloogilisi ja füsioloogilisi iseärasusi, sest ühele inimesele võib pime aeg mõjuda raskemalt kui teisele.

Workman ja ta meeskond valisid katse jaoks 175 üliõpilast Lõuna-Walesi ja Central Lancashire’i ülikooli Küprose esindusest. Üliõpilased pidid täitma küsimustiku ja vastused näitasid, et asukoht ei mänginud kaamosmasenduse tekkimisel mitte mingit rolli, küll aga mängis silmade värv.

Uuring näitas, et helesiniste, siniste, hallide ja roheliste silmadega inimestel tekkis ja kulges pimeda aja masendus raskemalt kui hele- ja tumepruunide silmadega inimestel.

Pruun silm. Pilt on illustreeriv

FOTO: shutterstock.com

Umbes samasugune tulemus saadi kümmekond aastat tagasi USAs tehtud uuringus.

Workmani sõnul mõjutab silmade värv seda, kuidas silmad valgust neelavad. Silmade võrkkesta rakkudes tekivad valguse mõjul närviimpulsid, mille abil loob aju pildi sellest, mida inimene näeb, kuid osa rakke saadavad hüpotalamusele teavet vaid heleduse kohta.

Hüpotalamus ehk tundekühmualumik reguleerib südame tegevust, ainevahetust, soojusregulatsiooni, janu, näljatunnet, und, emotsioone ja tundeelu.

Sinised, rohelised ja hallid silmad on valguse suhtes tundlikumad kui erinevates toonides pruunid silmad. Nii saadavad heledamate silmade võrkkestarakud hüpotalamusele signaale, mille kohaselt on valgushulk väiksem. Tumedamate silmade puhul saab hüpotalamus signaali, et valgushulk on suurem ja seega ei ole nende silmade omanikud nii altid kaamosmasenduse tekkimisele.

See järeldus on kooskõlas teooriaga, mille kohaselt esineb põhjapool elavatel inimestel sagedamini siniseid, halle ja rohelisi silmi kui lõunapool elavatel inimestel.

Teooria kohaselt on sinised silmad kõrvalsaadus mutatsioonist, mis andis inimestele põhjapoole rännates heleda naha. Heleda nahaga inimeste organism säilitab selle väikese koguse D-vitamiini, mida põhja päevavalgus talvel annab.