N, 1.10.2020

ARSTID ON RÄÄKINUD ⟩ Pühadeperioodi kõige eluohtlikum aeg on 24. detsembril kell 22

Pere jõulud. Pilt on illustreeriv

FOTO: shutterstock.com

Jõulud ja aastalõpp on stressirohke aeg ning nii mõnelgi, kellel on nõrgem tervis või krooniline haigus, võib tekkida probleeme.

Rootsi Skåne ülikooli haigla uuringu kohaselt on pühadeperioodi kõige ohtlikum aeg jõululaupäeval 24. detsembril kell 22.00, sest siis võib nii mõnelgi tekkida infarktieelne seisund või infarkt, teatab yle.fi.

Uurimine näitas, et jõululaupäeval on infarktioht tavapärasest 37 protsenti kõrgem.

Infarkt. Pilt on illustreeriv

FOTO: shutterstock.com

Jõululaupäeva õhtu erineb veel selle poolest, et tavaliselt saavad inimesed infarkti hommikuti, mitte õhtuti. Enim infarkte on esmaspäeviti.

Uuringus kaardistati 283 000 infarktijuhtumit ajavahemikust 1998 – 2013.

Uuringu andmetel saab Rootsis päevas umbes 50 inimest infarkti, kuid jõululaupäeval on neid tõenäoliselt umbes 70. Infarktioht on kõrge ka 25. ja 26. detsembril, kuid enam mitte nii kõrge kui 24. detsembril.

«Olime enne uuringut kindlad, et infarktioht suureneb jõuluajal, kuid me ei oodanud, et kõige suurem on see 24. detsembril,» sõnas uuringut juhtinud kardioloog David Erlinge.

Arstiteadlaste sõnul on pühadeperiood stressirohke aeg, inimesed rabelevad rohkem, see väsitab ja toob esile terviseprobleemid.

Oma rolli mängivad ka halvad peresuhted ning toidu ja alkoholiga liialdamine.

 «Paljud sõidavad või lendavad pühadeks pere või sõprade juurde. Kuigi tahetakse veeta ühiselt aega, võivad esile kerkida lahendamata probleemid, millega siis järsku tegelema hakatakse. Need kurnavad nii vaimselt kui füüsiliselt ning õhtuks võib nii mõnelgi väga paha olla,» nentis arstiteadlane.

Infarkt. Pilt on illustreeriv

FOTO: shutterstock.com

Rootis uurijad jätkavad jõuludeaegse infarkti uuringuga, mille teises osas intervjueeritakse 24., 25. või 26. detsembril infarkti saanuid, et minna uuringuga süvitsi.

Erlinge jätkas, et kõige enam ohustab pühadeaegne infarkt üle 75-aastaseid, kellel on diagnoositud südamehaigus või diabeet, kuid see ootamatu tervisprobleem võib tabada ka nooremaid.

«Inimesed ei kuula, kui neile öelda, et ärge rabelege, jõulud ei jookse eest ära. Pühadeajal on ootused suured ja ka kinkidega üritatakse üksteist üle trumbata. Riskirühma kuulujate lähedased peaksid jälgima, et mõne haiguse all kannatajal oleks jõuluaeg rahulik, mitte kiire, lärmakas ja närviline,» selgitas arst.

Rootsi südamehaigusstatistika kohaselt on teine suurem infarktiriskiga püha jaanipäev, kuid siis on infarktioht siiski väiksem kui jõulude ajal.

«Infarkti saamise puhul mängib rolli ka aastaaeg ja temperatuur. Näiteks 0 kraadi juures on infarkti saamise oht 14 protsenti kõrgem kui 20 kraadi juures,» teatas Erlinge.

Infarkt ehk kohalik vereringehäire (ladina keeles infarctus) on elundi või elundi osa kärbumine ehk nekroos, mis võib olla tingitud vere juurdevoolu lakkamisest veresoone sulguse tagajärjel ning/või toitainete ja hapnikuvaegusest. Enamasti on põhjus ateroskleroosist tingitud arteri ummistumises trombi, trombemboolia, emboli või veresoone stenoosi ja kestva spasmi tagajärjel.

Infarkt võib olla põhjustatud ka madalast vererõhust või bakterite ja ravimite toimest.