Arstid hoiatavad: Austraalia põlengute tagajärjed võivad olla surmavamad, kui keegi oodata oskab

Arstid usuvad, et isegi kui põlengud kustutatakse, on nende tagajärjed rahva tervisele kestvad ja ettearvamatud, vahendas The Guardian.

Austraalia meditsiiniühingu meditsiinieetika komitee juhataja Chris Moy ütles, et inimeste hirm ja mure on tõenäoliselt põhjendatud. «On inimesi, kes ilmselt põlengute tagajärjel surevad,» selgitas Moy, et esimesena kannatavad inimesed, kelle kopsumaht on niigi ohtlikult väike.

Moy sõnul on hirm õhukvaliteedi halvenemise pärast põhjendatud ning ta soovitas inimestel siseruumides püsida ja hoiatusi kuulda võtta.

Canberras asuva Calvary haigla arst-konsultant David Caldicott ütles, et põlengute ajal on tõusnud vanemate inimeste, astmaatikute ja hingamisraskustega patsientide arv. Tema sõnul on aga oluline meeles pidada, et hingamisraskusi põhjustab ka pidev tulehirmus elamine. «Ei saa alahinnata psühholoogilist mõju, mida ei põhjusta ainult suits, vaid tule olemuslik oht,» selgitas Caldicott.

Caldicott pani ka lapsevanematele südamele, et nad laste tervist hoolega jälgiks. «Mul on endalgi väikesed lapsed ja ma ei taha neid teleri ette saata, aga ilmselt me peame seda tegema, kuni põlengud jätkuvad,» selgitas arst, et laste tervise jaoks on toas olemine ja suitsust hoidumine eriti tähtis.

Caldicott lisas, et ainus, mida praegu teha saab, on üritada sudu tekitatud kahjusid vähendada.

Asthma Australia programmide vanemjuht Nigel Cooper ütles, et tagajärgi on raske ette näha, kuna midagi sellist pole varem juhtunud. Asthma Australia üritab koguda andmeid põlengute peidetud mõjude kohta. «Meil pole infot, kui paljud töölt koju jäid või kui paljud ravimite kogust suurendasid,» rääkis Cooper.

Cooper tunneb muret ka nende pärast, kelle astma sümptomid on ägenenud. «Me ei tea ju, kui kaua see ägenemine veel kestab. Kui kaua nad niimoodi vastu peavad? See on tõeline mure.»

Sydney ülikooli ökoloogide hinnangul on leekides hukkunud umbes 480 miljonit imetajat, lindu ja roomajat.