K, 30.09.2020

VIDEO ⟩ Kanada peaminister Trudeau: meil on tõendid, et Ukraina lennuk lasti alla Iraani raketiga

Kanada peaminister Justin Trudeau 9. jaanuaril Ottawas pressikonveretsil, kus rääkis Teheranis Ukraina lennukiga toimunud õnnetusest

FOTO: BLAIR GABLE/REUTERS/Scanpix

Kanada peaminister Justin Trudeau pidas 9. jaanuaril pressikonverentsi, kus rääkis 8. jaanuari Iraanis Teheranis toimunud lennuõnnetusest, milles hukkus 176 inimest, kellest 63 olid kanadalased.

Briti ja USA meedia teatel avaldas Trudeau hukkunute pereliikmetele ja sõpradele kaastunnet.

Trudeau sõnul on ta rääkinud mitme riigi võimuesindajate ja lennundusekspertidega Iraani lennukatastroofist ning ta olevat saanud tõendid, mis kinnitavad, et Ukraina lennufirma Ukraine International Airlines Boeing 737-800 lasti alla Iraani raketiga.

Ukaina Boeing 737-800 rusud Iraani Teherani lennujaama lähistel. Õnnetuses kaotas elu 176 inimest.

FOTO: Rouzbeh Fouladi / ZUMAPRESS.com/Scanpix

«Meil on mitme riigi luureinfo ja tõendid, mis kinnitavad, et Teheranist õhku tõusnud lennukit tabas Iraani rakett. Ma ei saa detaile avalikustada,» lausus Kanada peaminister.

Lisaks Kanada võimudele teatasid ka USA esindajad, et suure tõenäosusega kukutas Ukraina lennuki Iraagis välja lastud rakett. Kanada ja USA on mõlemad seisukohal, et raketi väljasaatmine oli eksimus, mis põhjustas lennuõnnetuse.

Üks Trudeau pressikonverentsil olnud reporter küsis, kas Ukraina lennuk lasti meelega või kogemata alla. Trudeau vastas, et nii tema kui ka teiste riikide esindajad peavad veel saama andmeid ning alles pärast nende läbitöötamist saab sellele küsimusele vastata.

Kanada peaminister Justin Trudeau 9. jaanuaril Ottawas pressikonverentsil, kus ta rääkis Ukraina lennukikatastroofist.

FOTO: DAVE CHAN/AFP/Scanpix

Iraan eitab Ukraina lennuki allatulistamist.

Teherani lennuõnnetuses hukkus 63 Kanada kodanikku, kellest enamik oli Iraani juurtega.

Trudeau teatel on Kanada valmis Iraani lennuõnnetuse uurimises aitama, kaasa arvatud kokpiti lindistuste ehk mustade kastide analüüsimsega. Lennundusekspertide teatel on maailmas vaid mõni riik, kus suudetakse musti kaste täpselt analüüsida. Need on Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja USA.

Iraan teatas pärast õnnetust, et ei soovi USA abi, kuna nende suhted ei ole head, kuid 9. jaanuaril soostusid Iraani võimud USA abiga.

USAl ja Iraanil ei ole diplomaatilisi suhteid juba 40 aastat. Õli valas tulle ka USA raketirünnak Iraagi Bagdadi lennujaamas, kus hukkus Iraani revolutsioonilise kaardiväe välisüksuse Quds juht, kindralmajor Qassem Soleimani.

Iraan vastas sellele rünnakule ballistiliste rakettide saatmisega Iraagis asuvatele lääneliitlaste sõjaväebaasidele, kus on ka USA sõdurid. Iraani meedia väitel hukkus selles rünnakus vähemalt 80 ameeriklast.

USA president Donald Trump andis 9. jaanuaril Valges Majas pressikonverentsi, milles sõnas, et ei soovi Lähis-Idas olukorra halvenemist.

Ukraina reisilennuk Boeing 737-800 tõusis 8. jaanuari varahommikul õhku Iraani Teherani Imam Khomeini rahvusvahelisest lennujaamast, kuid juba mõni minut hiljem kadus radariekraanilt ja kukkus alla. Hukkusid kõik pardal olnud 176 inimest, kellest 167 olid reisijad ja 9 olid meeskonnalikkmed.

Iraanis, Ukrainas ja Kanadas mälestatakse lennuõnnetuses hukkunuid. Lennujaamadesse ja avalikesse kohtadesse on rajatud mäestuskohad hukkunute fotodega, sinna tuuakse lilli ja küünlaid.

Kanada peaminister Justin Trudeau Ottawas Teherani lennuõnnetuses hukkunute mälestamise paigas.

FOTO: DAVE CHAN/AFP/Scanpix