K, 28.10.2020

VIDEO ⟩ Vesuuvi purse muutis Herculaneumi mehe aju klaasiks

Herculaneumist leitud Vesuuvi vulkaanipurske ohvri klaasistunud ajufragment

FOTO: HANDOUT/AFP/Scanpix

Arheoloogid leidsid 1960. aastatel Itaaliast Herculaneumist mehe skeleti, mida siis ei uuritud, kuid nüüd tehti uuring, mille tulemus üllatas.

Uurijate sõnul leidsid nad 25-aastasena surnud mehe katki läinud koljust klaasistunud hallollust ja ta rinnakus oli tahkunud käsnjas mass, mis viitab kehavedelike aurustumisele, teatab livescience.com.

See mees hukkus 24. augustil 79. aastal pKr Vesuuvi vulkaanipurske tagajärjel. Pompeid, Herculaneumi, Stabiaed ja Oplontist tabas püroklastiline vool, linnad mattusid ligi 10 meetri paksuse vulkaanilise tuha alla.   

Herculaneumi arheoloogiline ala.

FOTO: akg-images / Mel Longhurst/Scanpix

Uurimine näitas, et vulkaanipurskest tekkis kuumus, mille tagajärjel mehe kolju plahvatas ning ta kehavedelikud, kaasa arvatud veri, aurustusid ja rasv põles ära. 

Uurijad lisasid, et pärast vulkaanipurset temperatuur langes, jahutades mehe sulanud aju, mis siis klaasistus.

Mehe skeleti esmakordset uurimist juhtinud Itaalia Napoli Federico II ülikooli haigla krimiantropoloogi Pier Paolo Petrone sõnul tabas meest püroklastiline vool ehk lõõmpilv. See on kuumadest gaasidest ja vulkaanilisest settest koosnev ja vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum vool.

Lõõmpilved on üks ohtlikemaid vulkaanidega seotud nähtusi, selles võib temperatuur ulatuda kuni 1000 kraadini ning liikumiskiirus mitmesaja kilomeetrini tunnis.

Petrone ja ta kolleegid on uurinud üle 300 Herculaneumist leitud inimskeleti. Need inimesed jõudsid põgeneda sadamasse, kus hukkusid vulkaanipurske kuumuse tõttu.

Herculaneum asus Pompeist 20 kilomeetri kaugusel, kuid oli vulkaanile lähemal kui Pompei.

Teadlaste sõnul määras Herculaneumi elanike karmi hukkumise just nende linna lähedus Vesuuvile. Vulkaanist pärit kuumus pani vere keema, tekitades koljudes rõhu, mille tõttu inimeste pead plahvatasid.

Petrone sõnul ei surnud uuritud mees mere ääres nagu paljud Herculaneumi elanikud, vaid Collegium Augustaliumi hoones oma voodis. Arvatakse, et ta magas, kui vulkaanipurske püroklastiline vool teda tabas.  

Herculaneumi Collegium Augustaliumi hoone ja seal säilinud fresko.

FOTO: akg / Bildarchiv Steffens/Scanpix

Collegium Augustalium asus Herculaneumi peatänava juures, olles keiser Augustuse kultuse keskus ja seal tegutses ka kohalik kuuria, mis on Vana-Rooma patriitsisugukondade ühendus.

Uuringu kaasautor, geneetik Piero Pucci uuris Herculaneumi mehe koljuosi elektronmikroskoobi all. Analüüs näitas valke, mida leidub inimese aju erinevates piirkondades, sealhulgas ajukoores, mis vastutab aju kõrgemate funktsioonide eest nagu otsuste tegemine; amügdalas, mis on emotsioonide töötlemise jaoks oluline; ja mustas tuumas, mis aitab kontrollida liikumist ja reageerimist hüvedele.

Pucci märkas ajukoeproovides ka rasvhappeid, mida tavaliselt leidub juukserasvas, ja triglütseriide, mida on ajukoes.

Surnukeha juures olnud söestunud puidu analüüsi abil tegid teadlased kindlaks, et mehe hukkumise ajal oli ruumi maksimaalne temperatuur on 968 kraadi Fahrenheiti ehk 520 kraadi Celsiust.

«Temperatuur oli nii kõrge, et ohvri kehavedelikud ja pehmed koed aurustusid ja rasv põles viimseni ära,» selgitas Pucci. 

Pärast lühikest kuumusepuhangut jahtusid välistemperatuur ja surnukeha kiiresti. Mehest jäid skeletiosad ja plahvatanud kolju, mille tükkidel on klaasistunud ajuosad.  

Herculaneum (itaalia keeles Ercolano) oli Vana-Rooma linn, mis asus Itaalias Campania maakonnas Napoli lahe kaldal. Nagu Pompei ja Stabiae, hävines ka Herculaneum Vesuuvi purske tagajärjel 24. augustil 79. aastal ning kattus tuhakihiga. 

Tegemist oli väikelinnaga, mille pindala oli 12 hektarit ja elanike arv umbes 4000. Linnast on välja kaevatud umbes 4,5 hektarit, enamik avalikke ja kultushooneid on seni välja kaevamata.

Nagu nähtub linna nimest, seostatakse Herculaneumi asutamist müütilise kangelase-pooljumala Heraklesega, kelle ladina nimekuju on Hercules.