PILDID JA VIDEO ⟩ Teadlased andsid 3000 aastat tagasi surnud Vana-Egiptuse Karnaki templi preestrile hääle

Arheoloogide sõnul oli uuritud muumia Vana-Egiptuse Karnaki templi preester Nesyamun, kes elas vaarao Ramses IX võimuperioodil 11. sajandil eKr, teatab egyptindependent.com.

Nesyamuni muumia asub Suurbritannias Leedsi linnamuuseumis. Teadlased valisid selle muumia uurimiseks ja talle hääle andmiseks, kuna ta kurgu ja häälekulgla koed on üsna terved.

Esmalt uurisid nad muumia pead ja kõri kompuutertomograafia abil, saades muumia häälekulglast pildi.

Siis valmistasid nad häälekulglast 3-D mudeli, lisades elekroonilise kõri ja häälepaelad, pannes ta nende abil rääkima.

Teadlaste sõnul kostus selle muumia suust selline heli nagu «eeuughh», kuid ka teistsuguseid helisid.

Uuringut juhtinud teadlase David Howardi sõnul said nad selle muumia suust üsna kummalised helid, mis lubavad arvata, et need võisid olla selle mehe viimased surmaeelsed karjed. Ta võidi hukata poomise läbi või tekkis tal mingi putuka hammustusest allergiline reaktsioon.

Howard lisas, et kui Nesyamun suri allergilise reaktsiooni tõttu, siis ütles see mees «oh» ja «argh».

Teadlase arvates tekitas preestri keha mumifitseerimisel veel helisid, kui ta kehavedelikud kuivasid.

Howardi sõnul näitasid Nesyamuni kõri ja häälepaelte uurimine, et preestril oli kõrgem hääl kui tänapäeva meestel tavaliselt on.

Teadlastemeeskonna sõnul pidi Nesyamun olema valju häälega, kuna Karnaki templi preestrina tuli tal pidevalt erinevaid riitusi läbi viia.

Teadlased jätkavad egiptlase vokaaltrakti uurimist, lootes järgmisel korral see preester laulma panna.

Yorki ülikooli teadlase John Schofiledi sõnul saab sama 3-D printimise tehnoloogiat kasutada ka teiste mumifitseerunud kehade, näiteks rauaajastu soomuumiate «elluäratamiseks».

Egiptuses Kairos asuva Ameerika Ülikooli egüptoloogiaosakonna professor Salima Ikram sõnas, et preester Nesyamunile hääle andmine tõi ta 11. sajandis eKr 21. sajandisse pKr.

Inimese hääle tekkel mängivad rolli suu, kõri ja häälepealad. Kõnelemisel häälepaelad pingulduvad ja väljahingatav õhk paneb häälepaelad võnkuma ning tekib hääl.

Meeste kõri on suurem kui naistel, nende häälekurrud on pikemad ning hääl madalam.

Igal inimesel on talle ainuomane hääl.