Rohkem kui 7000 aasta vanune kaev on maailma vanim säilinud puitehitis

Puidust kaev. Pilt on illustreeriv

FOTO: shutterstock.com

Tšehhi Pardubice ülikooli ja Morava arheoloogiakeskuse arheoloogid leidsid kiviaegsete põllumeeste rajatud kaevu, mis on umbes 7275 aastat vana, olles meie planeedi vanim säilinud puitehitis.

Arheoloogid leidsid selle tammepuust kaevu Tšehhi ajalooliste osade Böömimaa ja Morava piiril Ostrovi lähedase uue maantee ehitamise eelsetel arheoloogilistel väljakaevamistel juba 2018. aastal, kuid teatasid leiust nüüd, teatab newsweek.com.

«Kiviaja põllumehed, kellel olid vaid robustsed kivist, loomaluust ja puidust tööriistad suutsid ehitada korraliku puidust kaevu, mille puitosade töötlemine nõudis oskusi ja häid tööriistu,» sõnas Morava arheoloogiakeskuse juht Jaroslav Peška.

Peška ja ta kolleegid kasutasid puude aastarõngaste dateeringut, et saada teada, kui vana on kaev, mille suurus on 80 sentimeetrit × 80 sentimeetrit × 140 sentimeetrit.

Lisaks analüüsisid nad kaevu väikest puitosa, kuid ka kaevu juurest leitud põlenud tammepuidu fragmente ja sarapuupähkleid süsinikmeetodil.

«Dendrokronoloogiliste andmete järgi saame kinnitada, et kaev ehitati puudest, mis langetati 5256 – 5255 eKr. Puidul olevad aastarõngad andsid väga täpse daatumi, aasta siia või sinna ei mängi enam rolli,» sõnas Peška.

Arheoloogid panid tähele, et selle kaevu üks laudadest näeb uuem välja kui ülejäänud konstruktsioon. Ilmnes, et see pärines puust, mis langetati ajavahemikul 5241 – 5224 eKr. See laud näitab, et kaevu oli parandatud.

Tšehhi arheoloogide sõnul ei ole see kaev erakordne mitte ainult oma vanuse, vaid ka ehitustehnika poolest.

Peška sõnul kasutati selliseid tehnikaid, nagu selle kaevu juures näha, ka pronksi, raua ja isegi Rooma ajastul ehk tuhandeid aastaid pärast kiviaega.

Tšehhis on viimase nelja aasta jooksul tänu uusehitustele tehtud mitmeid tähelepanuväärseid arheoloogilisi avastusi, kaasa arvatud ka nüüdne kiviaegne kaev, mis on leidudest kolmas ja vanim.

Arheoloogide arvates oli Ida-Böömimaalt Ostrovi lähedalt leitud kaev mitme kogukonna kasutada.

Kaevu juurest leiti osa loomasarvest, keraamiline kauss ja lindude luid. Oli ka potikilde, mille uurimine näitas, et need anumad valmistasid kiviajal Doonau ääres õitsenud neoliitilise kultuuri esindajad.  

«Euroopas oli see põllumajanduse algusaeg. Inimesed rajasid siis lihtsaid ehitisi ja kodustasid loomi, kuid samas oskasid nad teha väga kena keraamikat,» teatas Peška.

Kiviaegseid puitkaevusid on lisaks Tšehhimaale leitud ka Ungarist ja Saksamaalt.

Neid kõiki ei ole uuritud dendrokronoloogiameetodil, seega on Tšehhi kiviaegne kaev ametlikult maailmas kõige vanem puitehitis.

Ei ole selge, kas sellise kaevu ehitamise oskused olid pärit Edela-Aasiast või sellele ideele tuldi kohapeal, kuna kogukond vajas veevõtukohta.

Varasemad uurimised näitasid, et Böömimaal ja Moravas oli 5400 – 5101 eKr väga kuumi ja kuivi kevadeid ja suvesid. Sellised ilmaolud sundisid kohalikke endale kaevu rajama.  

Arheoloogide sõnul säilis see tammepuidust kaev tuhandeid aastaid, kuna oli vee sees. 

«Kui me kaevu veest välja tõstsime ja see kuivama hakkas, tõmbus puit kokku ja kaev muutus väiksemaks. Samuti hakkas ta õhuga kokkupuutumisel lagunema,» selgitasid arheoloogid.

Kaev viidi kliimakontrolliga laboratooriumisse, kus pandi säilitusainesse, milleks on suhkrulahus, mis tugevdab puidu rakustruktuuri.  

Pärast restaureerimist pannakse kaev Pardubice muuseumisse.

Pilte vaata siit.