Kasvav probleem: päästjad aitavad kodudest välja sadu ülekaalulisi inimesi (3)
22. veebruar 2020, 12:00
/nginx/o/2020/02/18/12950178t1h066a.jpg)
Eesti päästjail tuli eelmisel aastal keskmiselt kaks korda päevas kiirabile appi minna, et haigeid transportida – suures osas põhjuseks inimeste ülekaal. Numbrid näitavad, et tegemist on kasvava trendiga.
The Sun avaldas eelmisel nädalal statistika, mille järgi käisid Suurbritannia päästjad eelmisel aastal rekordilised 1209 korda ülekaalulisi inimesi liigutamas. See arv on viimase kolme aastaga kahekordistunud.
Briti meedias ilmus lugu 51-aastasest John Grove'ist, kes aidati välja tema viienda korruse korterist. Kuus tundi kestnud päästeoperatsioon läks maksumaksjale maksma 10 000 naela.
Elu24 tehtud päringud kiirabile ja päästeametile näitasid, et sarnased lood pole ka Eestis ammu enam võõrad. Päästeameti päästetööde osakonna juhatajale Leho Lemsalule meenus kohe mõne aasta tagune lugu Lasnamäelt, kuhu nad kiirabi palvel läksid.
«Patsient põdes luuvähki, ei saanud ise liikuda ning teda ei tohtinud mitte mingil juhul püstisesse asendisse liigutada, sest tema enda kehamassi tõttu võinuksid luud puruneda,» kirjeldas ta.
See tähendas, et liftis naist transportida ei saanud. Ta kaalus 120 kilo ning elas üheksandal korrusel. Paneelmajade trepikojad on aga kitsad, mistõttu ei saanud ka väga palju päästjaid korraga tema transportimisse kaasata.
«Kui patsiendiga kiirabiautosse jõudsime, siis kõigil meestel käed ja jalad värisesid,» meenutas toonases väljakutses osalenud Lemsalu. Sama päeva õhtul tuli samale aadressile aga uus väljakutse – sama naine oli pärast haiglas uuringutel käimist vaja koju tagasi ka viia.
Ülekaaluliste inimeste liigutamisega seoses sai päästeamet 2019. aastal 660 väljakutset. 2018. aastal oli selliseid väljakutseid Eestis vähemalt 461. «Siinkohal on oluline rõhutada, et tegemist on kiirabitöötajate subjektiivse hinnanguga ja ei ole täpselt teada, kui palju kannatanutest olid ülekaalulised või rasvunud,» selgitas Lemsalu.
Suurbritannias on tuletõrjujad varustatud 320-kiloste ülekaaluliste mannekeenidega, mille peal nad saavad harjutada raskete inimeste kitsastest trepikodadest ja esimese korruse akendest väljatoomist.
Eestis päästeametil nii raskeid mannekeene ei ole. Selleks ei ole seni lihtsalt vajadust olnud. Lemsalu sõnul on meil õppenukud olemas, kuid need kaaluvad 40–80 kilo. «Mannekeenidega harjutatakse suitsusukeldumist ja hoonest inimese päästmist, lisaks ka veest päästmist. Suuremate raskuste tõstmist saab igaüks ise jõusaalis harjutada, selleks on olemas ka juhendid.»
Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas rääkis, et alati pole patsient raske, vaid tal on näiteks mitu elustamiseks vajalikku seadet küljes ja korter asub viiendal korrusel majas, kus ei ole lifti.
Samas kinnitas ka Adlas, et kolmandikul juhtudel, kui kaasatakse ka päästjad, on patsient kaalunud vähemalt üle 120 kilo. «Ekstreemselt raskeid on Tallinnas väga harva, aga neid on olnud neli kuni viis aastas,» lisas ta.
Millist abi päästjad kiirabile veel osutavad?
«Peamiselt osutatakse abi inimeste kandmise, tõstmise, kiirabiautosse toimetamise ja eluruumidesse sisenemisega. Eluruumidesse sisenemisel on päästjate abi vaja näiteks siis, kui inimene on kodus kukkunud ega saanud ise ust avada ja kiirabi ei pääse seetõttu kannatanuni,» kirjeldas Lemsalu.
2018. aastal pidid päästjad kokku reageerima ligikaudu 700 sündmusele, mille puhul inimesed olid kodus kukkunud. Peale kiirabile abi osutamise on nende sündmuste hulka arvatud ka mitmesugused päästesündmused.
Tallinna kiirabi kaasas 2019. aastal päästeametit appi 407 väljakutsel ja nende hulgas on nii patsiendini pääsemiseks, vabastamiseks kui ka kõrgelt või madalalt kiirabiautosse toomised, kui kiirabi enda jõud ei ole selleks piisav olnud.
«Eks inimesi on igasuguseid ja abistada tuleb neid ikkagi. Aga tervikuna ei ole see olulist kaalu omav probleem kiirabi jaoks,» rääkis Adlas.
Kukkumistega seotud sündmuste puhul olid nii päästjate kui kiirabi kinnitusel tihti tegemist eakate inimestega. «Abivajaja kodu uks oli tihti kinni mitme lukuga või oli võti lukuaugus. Tihti võtmeid kellelgi teisel polnud või oli see, kel varuvõtmed, kuskil ära,» kirjeldas Lemsalu.
Päästjate abi läheb kannatanuni jõudmisel vaja ka siis, kui inimene on mingi terviseprobleemi tõttu võimetu ust ise avama – tihti kroonilise terviseprobleemi ägenemise tõttu. Sellistel juhtudel on sageli tegemist üksi elava eakaga.
Päästeameti andmetel on kodukeskkonnas kiirabile abi osutamise sündmuste peamised märksõnad valu, kukkumine, nõrkus, südamehaigus, ülekaal, insult, diabeet, hingamisraskus ja pearinglus.
Kiirabi abistamine on lihtsalt üks üsna lihtne tegevus, kus on vaja eeskätt füüsilist jõudu, rääkis Lemsalu. Patsienti üldjuhul ei kaaluta ja enamasti on võimalik inimene hoonest välja tuua tavapäraseid teid pidi. «Aga kui vajadus peaks tekkima, siis saab ka aknast või ükskõik, mis august välja tuua, kõik sõltub konkreetsest olukorrast,» selgitas Lemsalu.
Kui on tegu näiteks eramaja esimese korrusega, siis on mõõtmetelt suurt inimest tõenäoliselt akna kaudu lihtsam välja saada, kui hoones manööverdades. «Aga üldiselt kasutatakse tavaolukorras ikkagi ust ja trepikoda ning kondijõudu,» sõnas Lemsalu ja lisas, et mõnikord sisenevad päästjad korterisse akna kaudu lihtsalt sellepärast, et vältida ukse lõhkumist.
«Päästeautodel on hulk eri päästetööks vajalikke töövahendeid, sh ka kanderaamid. Kanderaame saab vajadusel paigaldada ka redelautode korvide külge, juhuks kui tõepoolest tuleb lamavas asendis patsienti akna kaudu välja tuua,» kirjeldas Lemsalu. Samuti on kõigile maastikusõidukitele (ATV, UTV) ette nähtud spetsiaalsed kohad, kuhu kannatanut pikali paigutada, kui teda peab kuskilt maastikult ära vedama.
«Mõnikord võivad majade trepikojad või korter mööblipaigutuse tõttu olla nii kitsad, et tavalise kanderaamiga ei saa liigelda ning selle asemel tuleb kasutada hoopis kandetekki,» lisas Lemsalu.
Ülekaalulisus on terviserisk
Tallinna kiirabi peaarsti sõnul on ülekaalulisus Eestis kindlasti terviserisk. «Erakorralise meditsiini jaoks ehk pigem selle probleemi tüsistused ehk insult ja südamelihase infarkt,» selgitas Adlas.
Kui päästeameti statistika järgi on viimastel aastatel tõusnud nende väljakutsete arv, kus tuleb minna kiirabile appi inimesi kodudest välja toomisel, siis Adlas tõdes, et alates 2010. aastast tõuseb ka kiirabi üldiste väljakutsete arv. 2019. aastal reageeris kiirabi Tallinnas 98 575 väljakutsele.
«Tegelik probleem on see, et inimesed lähevad nii paksuks, et nad ei saa füüsiliselt majast ega voodist välja ja seetõttu tuleb nad päästa,» ütles Suurbritannia riikliku ülekaaluliste foorumi esindaja Tam Fry Telegraphile.
«Pikas perspektiivis tuleb teha suuri jõupingutusi, et viia inimesed bariaatrilistele operatsioonidele, kui nad on endiselt «lihtsalt» rasvunud. See maksab aga terve varanduse ja selleni jõudmine võtab aega,» rääkis Fry.
Fry sõnul peavad hädaabimeeskonnad vastu võtma ka raske otsuse, kui nad kutsutakse ülekaalulise patsiendi transportimise ajal tulekahju kustutamisele.
«Keegi peab otsustama, kas jätta inimene õhku rippuma, kuni tuld kustutatakse,» lisas ta.
Tuletõrjeteenistused kasutavad «bariaatriliste» päästmiste jaoks spetsiaalseid tehnilisi reageerimisüksusi.
Lincolnshire'i tuletõrjujad paljastasid, et rasvunud inimeste päästmiseks on nad investeerinud viide mannekeeni, millest igaüks kaalub 160 kilo.
«Seda tüüpi juhtumid võivad olla keerukad ja inimese ohutus on alati peamine prioriteet,» ütles Suur-Manchesteri tuletõrje pressiesindaja.
Haiglad varustavad end ülekaaluliste raviks
«Jah, patsiendid on aastatega raskemaks läinud. Rasvtõbi on üha kasvav probleem,» tõdes Põhja-Eesti Regionaalhaigla ravitöö direktor dr Helis Pokker Elu24ga rääkides.
«Ülekaalulisi patsiente saabub EMOsse iga päev, kuid õnneks äärmusliku rasvumisega patsiente veel harva,» lisas Pokker.
Regionaalhaigla EMOs on kuus raami, mis on laiema konstruktsiooniga ning soetatud just ülekaaluliste tarbeks. Raamide kaalupiirang on 180 kg.
«Regionaalhaiglas on kaks bariaatrilise patsiendi voodit, kus maksimaalne lubatud patsiendi kaal on 450 kilo. Eelmisel aastal asendasime ühe operatsioonilaua uuega, mille kandevõime on 380 kilo,» rääkis Pokker. Haigla teised voodid on kõik kuni 150-kilose raskusvõimekusega.
Euroopa Liidu maades on rasvunuid ligikaudu 20 protsenti ning ka Eestis on ülekaaluliste ja rasvunud inimeste arv järjest suurenenud.
Tervise Arengu Instituudi poolt 2018. aastal tehtud Eesti täiskasvanute (16–64-aastaste) tervisekäitumise uuringu kohaselt oli normaalkaalus 47 protsenti inimestest.
Rasvtõve ja selle tüsistuste ravi on Pokkeri sõnul väga kulukas. Parimaid tulemusi on võimalik saavutada vaid motiveeritud patsiendi ning multidistsiplinaarse meeskonnatööga.
Ülekaalulisusega seotud probleemid, mida Regionaalhaigla EMOs nähakse, on Pokkeri sõnul peamiselt naha troofikahäired, kroonilised haavandid, lamatised ja erinevad infektsioonid.
Rasvumisega on tihedalt seotud ka südame-veresoonkonna haigused (SVH). Rasvunute (kehamassiindeks üle 30 kg/m2) eluiga lüheneb peamiselt just nende samade haiguste tõttu ja lisaks kaasnevad rasvtõvega sageli hüpertensioon, II tüüpi diabeet, düslipideemia, uneapnoe, südame rütmihäired ja ateroskleroos, mis viib südameinfarktini.
Ühiskonnale toob elanike rasvumine jällegi kaasa ravikulude olulise kasvu.
«Keskmiselt veedab rasvunud patsient haiglas kolm päeva enam kui normkaaluline inimene,» selgitas Pokker ja lisas, et rasvunutel on oluliselt kõrgem kardiokirurgiliste operatsioonide risk.
Kuigi meditsiiniseadmed võimaldavad tänapäeval järjest ülekaalulisemate patsientide diagnostikat ja ravi ellu viia, peavad rasvunud teadma, et tüsistuste risk on oluliselt kõrgem.
Tugevas ülekaalus patsientidele on raskendatud ka radioloogiliste uuringute tegemine – ennekõike MRT ja CT .
Rasvumine suurendab näiteks kodade virvendusarütmia (südame rütmist väljamineku – toim) riski umbes 50 protsenti.
«Selle haiguse tänapäevane ravi on väheefektiivne, kui patsient ei langeta kehakaalu. Ülekaalulised hüpertoonikud peavad teadma, et kehakaalu langus 10 kg annab vererõhu alanemise pea 10 mm Hg,» selgitas Pokker.
Regionaalhaigla bariaatrilise kirurgia meeskond opereerib igal aastal ka üle 200 patsiendi rasvumise ja sellega seotud haiguste tõttu. Maovähendusoperatsioonide eesmärk on kehakaalu oluline langetamine 25–30 protsendi ulatuses, rasvumisega seotud kaasuvate haiguste taandumine või nende kulu leevendumine koos sellest tulevena eluea pikenemise ja elukvaliteedi paranemisega.
Bariaatriline kirurgia on kõige tulemuslikum tänapäevane rasvumise ja rasvumisega seotud haiguste ravimeetod patsientide jaoks kelle kehamassi indeks on üle 40kg/m2.
Ülekaalulisus maailmas:
* alates 1975. aastast on ülemaailmne rasvumine peaaegu kolmekordistunud.
* 2016. aastal oli üle 1,9 miljardi 18-aastase ja vanema täiskasvanu ülekaalulised. Neist üle 650 miljoni olid rasvunud.
* 39 protsenti vähemalt 18-aastastest täiskasvanutest oli 2016. aastal ülekaaluline ja 13 protsenti oli rasvunud.
* Enamik maailma elanikkonnast elab riikides, kus ülekaal ja rasvumine tapab rohkem inimesi kui alakaalulisus.
* 41 miljonit alla 5-aastast last olid 2016. aastal ülekaalulised või rasvunud.
* 2016. aastal oli üle 340 miljoni 5–19-aastase lapse ja nooruki ülekaaluline või rasvunud.
* Kui varem peeti ülekaalulisust kõrge sissetulekuga riikide probleemiks, siis nüüd on ülekaal ja rasvumine madala ja keskmise sissetulekuga riikides, eriti linnakeskkonnas, tõusuteel.
Aafrikas on alla 5-aastaste ülekaaluliste laste arv alates 2000. aastast suurenenud ligi 50 protsenti.
* Ligi pooled alla 5-aastastest lastest, kes olid 2016. aastal ülekaalulised või rasvunud, elasid Aasias.
* Ülekaalulisuse ja ülekaalu peamine põhjus on tarbitud kalorite ja kulutatud kalorite energia tasakaalustamatus.
* Ülemaailmselt on olnud:
suurenenud energiasisaldusega ja rasvavaese toidu tarbimine; ja füüsilise passiivsuse suurenemine paljude töövormide üha istuvama iseloomu, transpordiliikide muutumise ja suureneva linnastumise tõttu.
Toitumise ja kehalise aktiivsuse muutused tulenevad sageli keskkonna ja ühiskonna muutustest, mis on seotud arengu ja toetava poliitika puudumisega sellistes sektorites nagu tervishoid, põllumajandus, transport, linnaplaneerimine, keskkond, toiduainete töötlemine, levitamine, turustamine ja haridus.
Allikas: Maailma Terviseorganisatsioon