NASA otsib Kuu-missioonile uusi astronaute

USA NASA astronaut Buzz Aldrin 21. juulil 1969 Kuul

FOTO: HANDOUT/AFP/Scanpix

USA astronaudid jõudsid Kuule ligi pool sajandit tagasi, kuid USA kosmoseagentuur NASA tahab sinna tagasi minna ja vajab selleks uusi astronaute.

NASA plaanib saata Kuule esimese naise ja järgmise mehe 2024. aastal, teatab bbc.com.

NASA kuulutas välja konkursi, et leida sobivad kandidaadid, neist parimad välja sõeluda ja nad Kuu-missioonile saata.

Astronaut kosmosekõnnil. Pilt on illustreeriv

FOTO: shutterstock.com

Soovijad saavad USA kosmoseagentuurile esitada avaldusi 2.–31. märtsini ning pärast seda kutsutakse väljavalitud vestlusele. Järgnevas voorus on kehalised, loogika ja tehnika tundmise katsed, mis peaksid ära näitama, kes on astronaudiks sobivad. 

NASA on alates 1960. aastatest valinud 350 inimest, keda on treenitud astronautideks. Missioonidel käib praegu 48 astronauti.

Kuna NASA on USA riiklik kosmoseorganisatsioon, siis saavad eelkõige kandideerida USA kodanikud, kuid läbi vaadatakse ka teiste riikide kodanike sooviavaldused.

USA kodakondsuse nõue ei ole teiste riikide esindajaid takistanud. Näiteks Briti kunagine astronaut Piers Sellers lahkus 1982 Ühendkuningriigist ja läks USAsse, kus taotles selle riigi kodakondsust, mille ta sai naturalisatsiooni korras 1991. NASAs meteoroloogina alustanud Sellers pääses astronautide väljaõppesse, läbis selle edukalt ja käis kosmosesüstikuga kolmel missioonil. Sellers suri 2016. 

Briti päritolu USA astronaut Piers Sellers 2006 Kennedy kosmosekeskuses Floridas.

FOTO: PETE COSGROVE/AP/Scanpix

NASA astronaudikandidaatidel peab olema vähemalt magistrikraad mõnes teaduses, näiteks inseneriteaduses, bioloogias, füüsikas, arvutiteaduses või matemaatikas. Lisaks oodatakse kandideerima arste ja piloote.

Ainult magistrikraadist ei piisa, vaid vaja on ka oma ametialal vähemalt kahe aasta pikkust töökogemust ning pilootidel ka minimaalselt 1000 tundi lendamist.

Neil kandidaatidel, kes avalduse ja katsete põhjal välja valitakse, algab kaks aastat kestev treening, kus sõelutakse välja kõige paremad.

Väljaõppe ajal peavad astronaudikandidaadid läbima sõjalise ja tehnilise väljaõppe, õppima kaaluta olekus hakkama saama ja kosmoselaeva juhtima ning ka vene keele selgeks saama, kuna ISSi suunas starditakse Venemaa rakettidega Kasahstanist Baikonuri kosmodroomilt. Kasahhi keeles kannab kosmodroom nime Bajkongõr.

NASA teatel langevad osad kandidaadid selle treeningu jooksul välja ja neile pakutakse agentuuris teist tööd. NASA soovitab neil, kes ei sobi astronaudiks ja kellel on piisavalt raha, võtta ühendust Virgin Galacticuga, mis viib selle aasta lõpul esimesed turistid kosmosesse.

Rahvusvahelises Kosmosejaamas (ISS) käinud 239 astronaudist 151 on USA kodanikud. Ülejäänud on teiste riikide kodanikud.

Esimesed inimesed Kuul olid NASA astronaudid, komandör Neil Armstrong ja kuumooduli piloot Buzz Aldrin. Meeskonda kuulus ka juhtimismooduli piloot Michael Collins.

Apollo 11 astronaudid 30. märtsil 1969 Kennedy kosmosekeskuses tehtud fotol. Vasakult paremale: Neil Armstrong, Michael Collins ja Buzz Aldrin.

FOTO: HO/AFP/Scanpix

Nad jõudsid Kuule NASA Apollo programmi viienda mehitatud Apollo 11 lennuga. Nende rakett startis 16. juulil 1969 Kennedy kosmosekeskusest ja nad jõudsid Kuu orbiidile kolm päeva hiljem.

Kuumoodul maandus 20. juulil 1969 Kuu Vaikuse meres ja 21. juulil 1969 astus Neil Armstrong esimese inimesena Kuu pinnale. Talle järgnes 40 minutit hiljem Buzz Aldrin.

USA NASA astronaut Neil Armstrong 21. juulil 1969 Kuu pinnal. Pildi tegi astronaut Buzz Aldrin kuumooduli aknast.

FOTO: akg-images/Scanpix

Astronaudid olid Kuul kokku 21,5 tundi ja nad kogusid 21,5 kilogrammi Kuu kivimeid ja pinnast.