SURM VASTLAPÄEVAL ⟩ Kui palju kukleid sai Rootsi kuningale Adolf Frederickile saatuslikuks?
25. veebruar 2020, 16:22
/nginx/o/2017/02/28/6394319t1h0038.jpg)
Rootsi kuningas Adolf Frederick elas 18. sajandil ja valitses kuningriiki peaaegu 20 aastat. Tema valitsemisaega ei iseloomusta aga midagi tähelepanuväärset ja selle asemel peitub Adolf Fredericki kuulsus tema surma viisis, millega seostatakse vastlakukleid.
Adolf Frederick sündis 14. mail 1710 Saksamaal. Tema isa oli Eutini prints Christian Augustus ja ema Albertina Frederica. Noorema pojana ei pärinud Adolf isa tiitlit, see läks hoopis tema vanemale venna Charles Augustusele.
Tõenäoliselt ei eeldanud Frederick noorem pojana üldse, et ta kunagi oma isa tiitli pärib. Ning tõepoolest, kui Christian Augustus 1726. aastal suri, pälvis tema tiitli vanem poeg Charles Augustus. Kuid aasta hiljem suri ka tema ning olles lastetu, sai tema järglaseks noorem vend Adolf Frederick.
Arvatavasti oleks Adolf Frederick jäänud tagasihoidlikuks Saksamaa aadlikuks, kui poleks olnud Venemaa keisrinnat Elizabethi ja Vene-Rootsi sõda. Sõja üks peamisi põhjuseid oli Rootsi soov võtta tagasi Soome, mille Venemaa Põhjasõja järel okupeeris.
Sõda kestis aastatel 1741–1743 ja rootslased said venelastelt lüüa ning Rootsil sunniti allkirjastama Åbo leping. Ähvardades Soome annekteerida, sundis keisrinna Elizabeth rootslasi valima Rootsi trooni pärijaks hoopis Adolf Fredericki.
Gustaf Lundbergi maal Rootsi kuningas Adolf Frederickist.
...
Nõnda sai Adolf Frederickist 1751. aastal pärast Frederick I surma Rootsi kuningas. Ta oli siiski vaid «kuju», kuna tegelik võim oli koondunud Rootsi parlamendi kätte. Adolf Frederick polnud sellise olukorraga üldse rahul ning ta üritas kahel korral parlamendilt võimu haarata.
Pärast esimest katset hukati mitu kuningliku pere usaldusisikut ja Adolf Frederick kaotas ise peaaegu oma trooni. Teisel korral sai Adolf Frederick väikese võidu ja Rootsi parlament lubas algatada reforme, mis oleks suurendanud kuninga volitusi. Järgmisel aastal sai parlament kokku ja ainus reform, mis tehti, oli seotud kuninga sissetuleku suurendamisega.
Paar aastat pärast seda, 12. veebruaril 1771, 60-aastane Adolf Frederick suri. Tegu oli vastlapäevaga (rootsi keeles Fettisdagen ehk «paks teisipäev»), mille järel oleks olnud paastuaja algus. Seetõttu sõi kuningas enne paastumist hirmutavalt suure koguse erinevaid roogasid.
Teadaolevalt maitses kuningas homaari, kaaviari, hapukapsast, heeringat ja šampanjat. Adolf Frederickil jäi kõht aga tühjaks ja ta otsustas süüa ka oma lemmikrooga - vastlakukleid. Kuuldu järgi sõi ta ära 14 vastlakuklit ja suri vahetult pärast seda. Sageli arvatakse, et ülivõimas söögikorra järel surnud Adolf Frederick viisid hauda just vastlakuklid.
Allikad
Adolf Frederick, King of Sweden. Wikipedia.
Adolf Frederick: Rootsi kuningas, kes sõi end surnuks. Ancient Origins.