L, 24.10.2020

Egüptoloogide väitel lahendasid nad mõistatuse, kuhu on maetud kuninganna Nofretete

Vana-Egiptuse kuninganna Nofretete büst

FOTO: akg-images / Werner Forman/Scanpix

Aastakümneid on arheoloogid ja egüptoloogid üritanud lahendada mõistatust, kuhu on maetud Vana-Egiptuse kuulus kuninganna Nofretete, keda tuntakse eelkõige tema kauni büsti järgi.

Arvati, et ta võidi matta oma kasupoja, vaarao Tutanhamoni matmiskambrisse Kuningate Orus, kuid selle kohta ei olnud tõendeid, teatab businessinsider.com.

Vana-Egiptuse vaarao Tutanhamoni matmispaik Kuningate Orus

FOTO: KHALED DESOUKI/AFP/Scanpix

Teadlastemeeskond eesotsas Egiptuse endise antiigiministri, egüptoloog Mahmoud Eldamatyga leidsid maapinda läbistava radari abil väidetavalt Tutanhamoni matmiskambris varem teadmata kinnise kambri, mille kõrgus on kaks meetrit ja pikkus kümme meetrit.

Jaapani radarispetsialist Hirokatsu Watanabe uurimas maapinda läbistava radariga vaarao Tutanhamoni matmispaika

FOTO: MOHAMED ABD EL GHANY/REUTERS/Scanpix

Nofretete matmispaiga teooria käis 2015 esimesena välja Briti egüptoloog Nicholas Reeves, kes asus seda vaarao Tutanhamoni matmispaigast otsima.

Reeves, ta kolleeg Franco Porcelli ja nende meeskond uurisid Tutanhamoni matmispaika kolm aastat ja olid pettunud, et ei leidnud midagi, mis teooriat kinnitaks.

Eldamaty ja ta meeskond teatasid 19. veebruaril, et nad tegid radari abil matmispaiga põhjaosas kindlaks kambri, mida varem ei teatud ja tõenäoliselt on see Nofretete matmiskoht.

Veel ei ole teada, millal leitud kamber avatakse.

Briti arheoloog Howard Carter ja Carnarvoni krahv George Herbert leidsid vaarao Tutanhamoni haua 1922. aastal. See vaarao suri 19-aastasena 1325. aastal eKr olles olnud troonil umbes 10 aastat.

Pärast ta muumia leidmist ja esialgset uurimist arvati, et ta mõrvati, kuid hiljem selgus, et ta tõenäoliselt suri mitmete haiguste, kaasa arvatud gangreeni tagajärjel.  

Nofretete (umbes 1370 – umbes 1330 eKr) oli Vana-Egiptuse vaarao Ehnatoni (Amenhotep IV) abikaasa ja arvatavalt vaarao Tutanhamoni kasuema.

Vana-Egiptuse vaarao Ehnaton ehk Amenhotep IV ja kuninganna Nofretete (paremal)

FOTO: akg-images/Scanpix

Ehnaton suri umbes 1336 eKr. Talle järgnes troonil Semenhkara, kes valitses umbes aastani 1333 eKr, mil talle järgnes troonil Tutanhamon, kes oli tollal kõigest 8-aastane. On oletatud, et Nofretete ja Semenhkara on üks ja sama isik: pärast oma abikaasa surma võttis Nofretete endale mehenime ja valitses oma kasupoja eest kuni oma surmani. Siiski ei ole see kinnitust leidnud.

Nofretetet on ajalooallikates mainitud viimast korda Amenhotep IV surma-aastal 1336 eKr. Tema surma kohta pole ajaloolisi teateid, surma aeg, koht ja põhjus on teadmata.

Briti egüptoloog Nicholas Reeves on veendunud, et Nofretete valitses vaaraona ja ta maeti vaaraona ning selle tõttu on ta matmispaika olnud raske kindlaks teha.

Briti egüptoloog Nicholas Reeves

FOTO: KHALED DESOUKI/AFP/Scanpix

Egiptuse endise antiigiministri Zahi Hawassi sõnul ei ole Eldamaty meeskonna kasutatud tehnoloogia usaldusväärne, sest varem ei ole selle abil Egiptuses midagi leitud.  

Nofretete büsti leidis Saksa arheoloog Ludwig Borchardt 20. sajandi alguses Amarnast Vana-Egiptuse õukonnaskulptori Thutmosise töökojast. Poole meetri kõrgune Nofretete büst asub Berliinis Egiptuse muuseumis.

Kuninganna Nofretete Vana-Egiptuse reljeefil

FOTO: akg-images / Suzanne Held/Scanpix