VIDEO ⟩ 46 000 aastat Siberi igikeltsas olnud lind näeb välja, nagu ta oleks surnud eile

Inna-Katrin Hein
Copy
Sarviklõoke (Eremophila alpestris), kelle kauge esivanem elas 46 000 aastat tagasi Siberis
Sarviklõoke (Eremophila alpestris), kelle kauge esivanem elas 46 000 aastat tagasi Siberis Foto: shutterstock.com

Venemaal Siberis leidsid kaks jahimeest mammutivõhkasid otsides igikeltsast linnu, kes paleontoloogide andmetel suri umbes 46 000 aastat tagasi.

Jahimeeste Boris Berežnovi ja Spartak Habrovi pool 2018. aastal septembris leitud lind jõudis uurimiseks Rootsi Paleogeneetika keskuse evolutsioonigeneetiku Love Daléni kätte, teatab livescisnece.com.

«See kaua aega jääs olnud lind on väga hästi säilinud, ta oleks nagu eile surnud. See leid on ebatavaline, kuna tavaliselt linnud lagunevad pärast surma kiiresti, neid söövad raipesööjad ja hävitavad mikroobid,» teatas Dalén.

Teadlane lisas, et see külmunud lendaja on ainus teadaolev linnu surnukeha, mis pärineb viimasest jääajast.

Daléni teatel sai linnu liigi ja soo teha kindlaks DNA-testi ja süsinikmeetodi abil ning nende tegemiseks võttis ta koos kolleegi Nicolas Dussex'iga linnult sulgi ja koetüki.

Süsinikmeetod näitas, et see lind elas samal ajal suurte jääaegsete loomade: mammutite, hobuste, karvaste ninasarvikute, piisonite ja ilvestega.

Linnu kindlakstegemiseks uurisid Rootsi teadlased ka ta mitokondriaalset DNAd, mis antakse edasi emaliini pidi.

Dalén jätkas, et kuigi linnu DNA oli fragmentaarne, oli siiski miljoneid lühikesi DNA järjestusi, mille sai arvutiprogrammiga kokku panna.

Kui teadlased olid mitokondriaalse DNA mõistatuse lahendanud, hakati otsima andmebaasist, milliste tänapäeva lindudega see iidne lind suguluses olla võib.

Tulemused näitasid, et selleks linnuks on sarviklõoke (Eremophila alpestris).

Sarviklõoke (Eremophila alpestris)
Sarviklõoke (Eremophila alpestris) Foto: shutterstock.com

Teadlaste sõnul elas iidne lind ajal, mil maastikus oli nii steppi, mis on metsata rohumaa kui tundrat, mis on igikeltsaga ala, kus kasvavad samblad, samblikud ning kidurad puud ja põõsad.

Kui jääaeg 11 700 aastat tagasi lõppes, hakkasid Euraasias tekkima tänapäevased alad, põhjas tundra, keskel taiga ja lõunas stepp.

Dalén lisas, et iidsel linnul on tänapäeval isegi kaks sugulast. Neist üks elab Venemaa põhjaalal tundras ja teine lõunas stepis, eelkõige Mongoolias ja Hiinas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles