FIRMAPIDU VÕI ARKTILINE TORM ⟩ Katrin Lustis tekitas presidendi kõne vimma, Evelyn Sepale tõi põue jõulutunde

Vabariigi aastapäeva tähistamine Viljandis Ugala teatrimajas.

FOTO: Elmo Riig

Vabariigi sünnipäeval Ugala teatris kõnet pidanud president Kersti Kaljulaid võttis poliitikud korralikult ette ja loomulikult tõmbas see «peo» käima sotsiaalmeedias. Teravalt torkas «Kuuuurija» saatejuht Katrin Lust, kelle nurinaga ühines seekord omal leebel moel Jürgen Ligi.

Kui valdavalt sai presidendi aastapäevakõne ja ka sellele järgnenud etendus positiivset tagasisidet, siis kostus ka teravat kriitikat.

«Kaljulaid juhib justkui ettevõtet, mitte riiki. Sellist kõnet võib endale lubada ettevõtte omanik oma alluvatele, aga mitte ühe riigi president oma rahvale,» pahandas Lust. Saatejuhi hinnangul oligi Kaljulaidi kõne suures plaanis «oma ettevõtte» töötajatele, kes saalis viibisid.

«President noomis riigikogu liikmeid, aga unustas kõige tähtsama demokraatliku riigi põhimõtte, et riik see ongi rahvas. Minule näiteks ei meeldinud meie kõigi pidupäeval kuulata maksumaksja raha eest ülalpeetavas ERRis noomimist riigikogu suunas, kelle on rahvas Toompeale viinud,» kirjutas Lust Facebookis. «Ei meeldinud ka see, kuidas president jagas meie rahva Andresteks ja Pearudeks ning arvas ise seejuures naiivselt, et selline inimeste lahterdamine ja sildistamine peaks looma rohkem armastust ja lugupidamist teineteise vastu.»

Üks hea riigimehelik kõne peaks Lusti arvates tooma silma pisara ja liigutama südant: «Aga see kõne tekitas vähemalt minus suurt vimma. Milleks see poliitika, miks mitte kordki rääkida ja kiita nii Andreseid kui Pearusid.»

Keskerakonna endine poliitik Evelyn Sepp oli aga vastupidiselt Lustile presidendi peokõnest lummatud. «No oli see alles kõne. Nagu hiline jõuluvana oleks käinud ja toonud kaua igatsetud uue jalgratta kingiks. On millega nüüd edasi sõita, Eesti,» kirjutas Sepp Facebooki lehel.

Sepp lisas, et hea on ka see tunne ja äratundmine, et terve mõistus on ikkagi olemas ja sõna ei ole mitte aju(vaba), vaid sel on kaalu ja teravust, sest see on tark. «Aitäh, Eesti! Palju õnne meile kõigile! #Eesti102 #KerstiKaljulaid,» kirjutas ta.

«Võimas kõne ja kõnekas linnuparv – selline ongi Eesti, Andresed ja Pearud ja kõik muud sulelised. Suurpärane kontsert ja meil on veel rahvana väge küllaga. Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu! Elagu Eesti!» rõõmustas Pädaste mõisnik ja poliitik Imre Sooäär.

«Kas oleme tõesti depressiivsest väike-eestist välja kasvanud? Kui hea kontserdikava #EV102. – nii andekas igatpidi ja ilus ja hea ja naljakas ning mõtlemapanev – kiidusõnadest jääb puudu! 😍 ❤️,» kirjutas mitmete menukate raamatute autor ja filosoofiadoktor Mai Loog Facebookis.

Ajalehe Keskus peatoimetaja Juku-Kalle Raid märkis, et presidendi kõne oli üks parimaid läbi aegade: «Olles kuulanud taasiseseisvumisest alates kõiki aastapäevakõnesid, panen selle ilma naljata top kolme. Vähemalt. Etendus samuti. Kohutavalt meeldis pateetika puudumine. Väikese huumoriga rahvalinnuteema liigutas.»

Raid sai enda sõnul esimesest minutist aru, et lavastaja Karl Laumets on haaranud korralikult pihku Mart Mägeri legendaarse keele-ornitoloogiaraamatu «Linnud rahva keeles ja meeles». «Soovitan kõigile. Süda läks soojaks ka seepärast, et ise olen ju Mart Mägeri käe all kunagi lindude rõngastajana töötanud ning nüüd sain rahutuvidega pilti kah teha! Head Eestit kõigile, kallid sõbrad!» lisas Raid.

Riigikogu reformierakondlasest liige Jürgen Ligi leidis aga kõnes kohti, mille kallal nuriseda. «Ühinen protestiva pärisrahvaga, president ei kooskõlastanud meiega oma kõnet juba jälle!» kirjutas Ligi sotsiaalmeedias.

Sissejuhatuseks oleks Ligi maha tõmmanud selle hirmujutu, et mullune torm võinuks olla käreda külmaga. «Ei võinuks, Eestis pole arktilisi torme, on atlantilised, mereäärsed ja frondiaegsed, soojavõitu, mitte talvise kõrgrõhkkonna ja pakasega. Mullu oli torm oktoobris,» põrutas Ligi.

Ligi kirjutas, et on ka ise teadusele raha juurde tahtnud, aga presidendi jutu Soome ja Rootsi teaduskulu/SKP suhte kohta tõmbaks ta taas maha. «Teadust ei pane padjale ja Soome-Rootsi majandusedu väike ja alles taassündinud Eesti kopeerida ei saa. Meil pole seda pika vaba arengu eelist, kapitali, kriitilist massi ega tööstust, mis teaduse ja majanduse otseselt ja pikalt kokku oleks viinud,» märkis ta.

Presidendi öeldud lause «Keegi teine peale parlamendi ei saa olla Eesti elu eestvedada» peale arvas Ligi, et see oli õudselt öeldud: «Õiglane on mitte kottida nimetut Riigikogu, niigi saab tema ja iga ta liige hulle üldistusi kollektiivselt kaela.»

Nõrk parlamendienamus paneb Ligi hinnangul lihtsalt kokku nõrga valitsuse ja üleskutse, et parlament juhtimise üle võtaks, ei hakka kunagi tööle. «Parlamendil pole isegi otsest juurdepääsu paljudele riigi otsustele, ammugi mitte tema vähemusel. Õnneks tean, et pretensiooni taga parlamendi suunas on presidendi ühe teise esinemise täpsustus, et eelkõige on tema jutt riigikogu juhatusest,» kirjutas Ligi.

Eesti parlament ei ole Ligi sõnul tegelikult ebaviisakas koht: «Küll tahaks sinna juurde kirge ja debatti, aga juhatuse asemel mina ei laseks valitsusel parlamenti sõimata, nagu selle aastaga juhtus, ega jätaks manitsemata peaministrit ja ministreid, kui nad ebamugavate küsimuste peale lihtsalt lolli mängivad, küsimust, küsijat ja kolmandaid isikuid kommenteerivad, aga ei üritagi anda tarka vastust.»

«No ja lõputu Andrese ja Pearu asemel oleks võinud olla pigem mõni hea inimene ja ehk vargamäeandreselik ja orupearulik joon, mitte need võimatud tüübid ise. Aga muidu hea kõne,» arvas Ligi.