Hõbeniidi lauljad olid kunagi kuldkiharatega

Ansambli juhi Syrle Eesiku sõnul võib kollektiivi nimi põhjustada eksiarvamust, nagu oleksid selle lauljad praeguseks muldvanad, ent tegelikkuses see nii pole. «Siis olid meil kõigil alles kuldsed kiharad,» naerab 17 aastat ansambli ees seisnud naine.

Enne Syrle Eesikut juhendas lauljaid Helga Ainsalu. Kõige kauem on ansamblis laulnud Lia Märtson.

Millal lihtsalt naisansambliks kutsutud rühm endale Hõbeniidi nime sai, seda Syrle Eesik täpselt ei mäleta. «See kujunes kuidagi iseenesest,» lausus ta, viidates kollektiivi pikale ajaloole ja koostööle samanimelise eakate klubiga.

Ansambli juhi sõnul annavad selle liikmed entusiasmi poolest silmad ette kaks korda noorematelegi ja panevad ta esmaspäevaseid proove ootama. «Lauljate energia innustab mindki, ehkki olen mõnikord mõelnud, et äkki on aeg loobuda,» tunnistas ta.

Ehkki mitte kõik lauljad ei ela Karksi-Nuias, ei pea nad kaugemast kandist proovi tulekut ületamatult raskeks. «Ükskord küll üks murdis libedaga jala, aga see kasvas uuesti kokku ja lasi tal laulda küll,» teatas Eesik optimismiga, mis iseloomustab kogu ansamblit.

Praegu kümneliikmelises ansamblis on mitu naist laulnud algusaastatest saadik. Seevastu repertuaar uueneb järjest.

«Õpime igal hooajal juurde umbes seitse laulu ja hoiame igihaljana ka varasemaid lemmikuid,» jätkas Eesik. Tema sõnul õnnestuvad kõige paremini a cappella esitatavad rahvaviiside seaded.

Ansambli hitiks nimetas ta Tšehhi rahvalikku valssi «See oli kaunis aeg». Heliloojatest eelistavad lauljad Kustas Kikerpuud, Raimond Lättet ja Raimonds Paulsi.

Aeg-ajalt on naised proovinud mehigi oma tegemistesse kaasata, ent see pole vilja kandnud. Eesiku ütlemist mööda on eakate segaansambleid kõikjal raske kokku saada, sest sageli on naised meestest kauem terved ja tegusad.

30. jaanuaril tähistab Hõbeniit aastapäeva kontserdiga Karksi-Nuia kultuurikeskuses.