Argentinas leiti nimekiri seal elanud natsidest, kellel olid Šveitsi pangas kontod

Kullakangid seifikapis. Pilt on illustreeriv

FOTO: shutterstock.com

Ajaloolane Pedro Filipuzzi leidis Buenos Aireses nimekirja Argentinas 1930. aastatel elanud 12 000 natsi kohta, kellest enamikul oli Šveitsi pangas kontod ja seifikapid.  

USAs asuv Simon Wiesenthali keskus, mis jahib elusolevaid natse, küsis Šveitsi pangalt Credit Suisse Argentina natside kontode kohta, teatab bbc.com.

Šveitsi panga Credit Suisse logo Zürichis.

FOTO: Arnd Wiegmann/Reuters/Scanpix

«Meie andmetel võib neil «magavatel» kontodel olla raha, mis rööviti juutidelt,» teatas keskus.

Saksamaal hakati juutide vara konfiskeerima juba 1935. aastal ning holokausti käigus võeti koonduslaagritesse saadetud juutidelt ära hiiglaslik hulk vara. Suur osa juutidelt võetud rahast, kullast ja väärisesemetest jõudis Šveitsi panga salajastele kontodele ja seifikappidesse.  

Simon Wiesenthali keskus väitis Credit Suisse'i asepresidendile Christian Küngile saadetud kirjas, et pangal on nimekiri isikutest, kes tahavad salakontodele juurdepääsu, kuna nad on natside pärijad.

Natse jahtiv keskus teatas oma leheküljel, et paljudel Argentina dokumendis loetletud natsidel oli Schweizerische Kreditanstalt pangas mitu kontot. Hiljem sai sellest pangast Credit Suisse.

Argentinas oli 1930–1938 natsimeelne režiim, mida juhtis president José Félix Uriburu, hüüdnimega Von Pepe ja ta ametijärglane Agustín Pedro Justo.

Alates 1938. aastast oli seal võimul natsivastane Roberto Ortiz ja ta lasi erikomisjonil teha Argentina natsidest nimekirja. Komisjon tegi reide natsiorganisatsiooni Nazi Unión Alemana de Gremios.

1943. aastal oli Argentinas sõjaline riigipööre ja taas said võimule natsid, kes lasid erikomisjoni nimekirju põletada, kuid originaal jäi siiski alles. 

Credit Suisse teatas uudisteagentuurile AFP saadetud avalduses, et nad tegid koostööd 1997–1999 toimunud uurimisega, leidmaks Šveitsi pangakontosid, mis kuulusid natside tagakiusamise ohvritele, et neil oleva saaks järglastele tagastada. 

Teise maailmasõja ajal ja pärast seda põgenes palju natse Lõuna-Ameerika riikidesse, kus olid võimul neid soosivad diktaatorid.

Väidetavalt ei tapnud Saksamaa diktaator Adolf Hitler end 30. aprillil 1945 Berliini punkris, vaid jõudis allveelaeval üle Atlandi ja asus elama Argentinasse.

Kindlalt on teada, et Lõuna-Ameerikasse põgenes Adolf Eichmann, kes oli holokausti organiseerija.

Natsiohvitser Adolf Eichmann 1942. aastal.

FOTO: STR/AP/Scanpix

Iisraeli luureorganisatsiooni Mossad agendid tabasid Eichmanni 1960. aasta mais Argentinas. Ta viidi Iisraeli, kus anti sõjakuritegude eest kohtu alla ja poodi 1962. aastal Jeruusalemmas üles.

Eichmann on ainus inimene, kelle Iisraeli tsiviilkohus on surma mõistnud.

Nats Adolf Eichmann 1961. aastal Iisraeli Jeruusalemma kohtus.

FOTO: akg-images/Scanpix

Erinevatel andmetel hukkus holokaustis 4,2–6,2 miljonit juuti, kellest 1,1–1,6 miljonit kaotas elu Auschwitzi koonduslaagris.