VIDEO ⟩ Unusta halvad uudised: koroona ei ole ainult viirus, vaid ka Päikese gaasikeha

Sõna «corona» tuleb ladina keelest ja tähendab krooni. Koroonaviirus ei ole ainus, mis on selle järgi nime saanud, vaid see nimetus on seotud ka Päikesega, eelkõige selle tähe ioniseeritud gaasikehaga, mida nimetatakse koroonaks.

Päikesel on sisemine osa ja atmosfäär.

Sisemise osa temperatuur on väga kõrge ja seal leiavad aset termotuumareaktsioonid, milles vesinik muundub heeliumiks.

Päikese atmosfäär koosneb kolmest kihist, millest alumine on fotosfäär, mille paksus on 100–300 kilomeetrit. See koosneb tugevalt ioniseeritud gaasist, mille temperatuur on 5000–6000 kraadi Kelvinit (4726–5726 kraadi Celsiust). Fotosfäärist on pärit enamik kiirgusest, mis jõuab Päikeselt Maale.

Fotosfääri peal on kromosfäär, mis ulatub 10 000–15 000 kilomeetrini ja selle peal on koroona, mis koosneb täiesti ioniseeritud gaasist ehk plasmast. See osa võib Päikese pinnast ulatuda miljoni kilomeetri kõrgusele.

Päikesel on koroonapursked, kuna plasma on pidevas muutumises. Selle purske tagajärjel liigub meie süsteemi planeetide suunas laetud osakeste voog ehk päikesetuul.

Täieliku päikesevarjutuse ajal on koroona, mille temperatuur on 1–3 miljonit kraadi, selgelt näha.

Päikese koroona gaas ei ole sellest tähest kaugemal väga kuum. Miljoni kilomeetri kaugusel Päikese pinnast saab põletada pigem Päikese kiirguse, mitte ioniseeritud gaasi tõttu.

Päike on meie päikesesüsteemi täht, mis on Maast 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. Päike asub meie galaktika Linnutee keskmest 28 000 valgusaasta kaugusel, selle tiirlemisperiood on 200 miljonit aastat ning see tiirleb ümber Linnutee keskme kiirusega 250 kilomeetrit sekundis. Päikese läbimõõt on 1,39 miljonit kilomeetrit ja mass 332 950 Maa massi.