Pungilegend Villu Tamme: kogenud erakuna on mul kombeks eladagi nagu koduarestis

«Minu elus pole tolle koduaresti ja peldikupaberi kokkuostmise tõttu eriti midagi muutunud, sest kogenud erakuna on mul kombeks eladagi nagu koduarestis, kust paar korda nädalas toidupoodi või mõnikord harva mõnele üritusele lastakse, räägib Adolf Mardikana tuntud ristsõnakoostaja oma rutiinist. «Suur jama oleks minu jaoks hoopis siis, kui tänu taudile peaksin sõitma igal hommikul kontorisse ning istuma seal kella 17ni. Inimestele millegipärast nõndamoodi meeldib, aga minu jaoks oleks see põrgu.»

Mu meelest on päris masendav, et inimene läheb kaheksaks tunniks päevas koduarvuti tagant istuma teise linnaotsa teise samasuguse arvuti taha tegema neid asju, mida ta oma koduarvuti taga täpselt samamoodi teha saaks.

Villu Tamme, kelle loominguga just äsja ilmus ristsõnaväljaanne «Adolf Mardikas ja Teised Nutikad Mutikad», kirjeldab oma tööelu ja suhtumist järgmiselt:

«Töötan kodus juba 1994. aastast saadik, mil hakkasin ristsõnakoostajaks, seni pole mingit soovi olnud seda muuta. Mu meelest on päris masendav, et inimene läheb kaheksaks tunniks päevas koduarvuti tagant istuma teise linnaotsa teise samasuguse arvuti taha tegema neid asju, mida ta oma koduarvuti taga täpselt samamoodi teha saaks.»

Anarhistist ristsõnakoostaja on sellise pendeldamise suhtes ühelt poolt mõistev, teisalt keskkonnakaitse seisukohalt kriitiline: «Saan aru, et paljud teevad seda põhjusel, et vajavad puhkust oma perekonnast, nii et suurt midagi siin ära teha ei ole. Kahju, sest need inimesed on peamised linna saastajad müra ja heitgaasidega, nad ju teevad neid mõttetuid sõite ühe arvuti juurest teise juurde üksinda autos istudes. Ühistranspordiga sõidavad tehasetöölised või poemüüjad, kel on päriselt vaja kodust väljaspool töötada. Aga nendegi bussid venivad ummikutes, sest tänavad on ummistanud ilma otsese vajaduseta autodega sõitvad kontoriinimesed. Huvitav, kas eriolukorra lõppedes pöördub kõik samasse vanasse rööpasse tagasi?»