Laulja Hedvig Hanson koroonapaanikast: elu on ebatervislik. Kes elab, see sureb

Hedvig Hanson.

FOTO: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees

Eesti džässilaulja Hedvig Hanson (44) avaldas oma Facebooki seinal mõtteid koroonaviiruse kohta ning jõudis järeldusele, et tõsised haigused on hoopis võimuahnus ja tarbimishullus.

Rahvusvaheliselt tuntud lauljatar avaldas arvamust, et koroonaviirusest ohtlikum on hirm, mis on halvav ja võib inimesed haigeks teha. «Päike paistab, linnud laulavad. Kes kevade muutlikes ilmades terved, mingem õue, hingakem, kuulakem! Minu kogemus on see, et looduse puudutus on ka haige olles parim ravi,» soovitas Hanson.

Lauljatar võrdles koroonaviirust tavalise gripiga, et tõestada, et põhjust paanikaks pole. «Tõde ei tea praegu keegi. Aga hirm on psüühiliselt halvav. Niisamuti mustad stsenaariumid, mida ehk ei tulegi,» arvas Hanson ning lisas, et talle eraldatus nagunii sobib.

Hansoni sõnul peavad nagunii kõik kord surema, nii et küsimus on pigem selles, kuidas me elupäevi täidame. «Kui me end iga viiruse vastu vaktsineerime, võime surra vaktsiinitüsistustesse. Elu on ebatervislik. Kes elab, see sureb. Kõigil oma saatus, oma aeg,» mõtiskles nimekas muusik.

Hanson tuletas meelde, et meditsiiniline abi ei päästa kõiki ning arstid pole jumalad. «Üks meditisiinitöötaja ütles mulle kunagi: «Millessegi peavad ju inimesed surema!»» meenutas ta ning lisas, et peale hinge on kõik siin ilmas muutlik ja ebakindel. «Läheb üks viirus, tuleb teine... sellega võime arvestada!» kirjutas ta.

Hanson jõudis äratundmisele, et paljud inimesed ja lapsed elavad vaimsete traumadega, mida tekitab muuhulgas ka koroonahirmu külvamine. «Keegi ei võta teilt ära õigust hirmu tunda. Mina valin julguse, sest ei jaksa elus kõike karta,» selgitas muusik oma suhtumist ning nimetas tõsisteks haigusteks hoopis võimuahnust, tarbimishullust ning välise edu ja materiaalsete hüvede taga ajamist.

Miks on koroonaviirusest meedias nii palju juttu?

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai selgitas veebruaris Lõuna-Eesti Postimehele, miks koroonaviirus nii palju tähelepanu on pälvinud: «See põhjustab teadaolevalt ligi veerandil juhtudest raskeid haigusvorme, seega tuleb seda käsitleda kui võimalikku globaalset terviseriski. Viirused muutuvad geneetiliselt pidevalt ning teatud geneetilised muutused võivad muuta ka nende omadusi – näiteks nakatumise või raskete haigusvormide tekitamise võime.»

Esmaspäeva hommiku seisuga oli Eestis koroonaviiruse tagajärjel surnud kolm inimest.