Fotograaf Mihkel Leis võttis Leedu kolleegi eeskujul kätte kaamera ja drooni ning pildistas umbes 30 Eesti peret, et näha, kuidas nad eriolukorra ajal kodus olles aega veedavad. 

«Kajastasin paar nädalat tagasi oma blogis, kuidas on võimalik viirusepuhangu ajal pildistamas käia ja miks just siis oli selle jaoks hea aeg,» rääkis Mihkel Leis Elu24-le. Nädal pärast seda postitust muutus riigis koosviibimise ja liikumise korraldus, mis pidurdas Leisi kinnitusel fotograafide tööd veelgi.

«Kui ühel päeval nägin internetis Leedu fotograafi Adasi pilte Vilniuse inimestest karantiinis, mõtlesin, et kui inimesed ei saa tulla minu juurde, lähen mina nende juurde. Olen ise ka usinalt juba mitu nädalat kodune olnud ja justkui oma isiklikus mullis elanud,» selgitas Leis.

Fotograafi kaamera ette jäid ka Ülane ja Siim oma kahe pojaga. Pere oli pildistamise hetkeks olnud nelja seina vahel 17 päeva. Kuna pere 4- ja 2-aastased pojad ei ole sel ajal ka lasteaias käinud, siis on nad endale leidnud ka sellist meelelahutust, mida oodata ei oska. Näiteks on lapsed astelpaju spreiga seintele jutid lasknud, salaja vanni hiilinud ja lisaks põrandale ka seinad ja lae vett täis pritsinud. Kui siiani pole telekavabas kodus eriti lastele ekraaniaega võimaldatud, aga nüüd on see vanemate sõnul ainus võimalus korraks hinge tõmmata.

FOTO: Mihkel Leis

Fotograafi sõnul on ta tihti mõelnud, millega inimesed sellisel keerulisel ajal tegelevad ja kuidas neil karantiinitingimustes läheb. «Selle projektiga sain võimaluse saada vastused oma küsimustele ning samuti loodan, et see lugu annab inimestele motivatsiooni jätkuvalt kodus püsida ning säilitada huumorimeelt meid ümbritsevas ärevas keskkonnas,» lisas Leis.

Katerina, Mamikon ja Keeks. Katerinal tekkis seoses koroonaga kõige suurem hirm siis, kui kulutati eriolukord välja ja abikaasa oli Moskvas tööreisil. Viimaseid nädalaid beebiootel Katerina jaoks raske ka see, kui mees lõpuks koju sai, aga pidi kaks nädalat karantiinis veetma. Teine pettumus oli siis, kui paar sai teada, et Mamikon ei saa Katerinaga koos tugiisikuks haiglasse tulla.

FOTO: Mihkel Leis

Projektiga läks mehel ruttu – reedel tuli mõte see ette võtta ning nii küsiski ta oma Instagrami ja Facebooki fotolehe jälgijatelt, kes tahaks kaasa lüüa.

«Samal õhtul panin kokku pildistamisgraafiku ja juba järgmisel päeval kell 10.15 alustasin oma ringkäiku. Pühapäeva õhtuks olid kõik soovi avaldanud pered turvaliselt, sotsiaalse distantseerumis põhimõtet järgivalt jäädvustatud. Esmaspäevaks kogusin kokku inimeste lood, töötlesin pildid ja panin kokku blogipostituse ehk siis kokku nelja päeva projekt,» kirjeldas Leis.

Veronikal on eriolukorra tõttu ära jäänud mitu lühikest reisi ja samuti ei ole ta saanud minna külla 94-aastasele vanaemale. Arabella jaoks on aga karantiin mõjutanud samuti kogu tema elu. Ta on koolis koduõppel ning meelelahutuses töötajana on ta jäänud ka tööst ilma. Arabella jaoks on karantiini juures kõige üllatuslikum olnud ka see, et kui enne ootas ta pikisilmi, millal lõpuks saaks kodus puhata, siis nüüd tahaks jällegi vastupidi, tööd teha.

FOTO: Mihkel Leis

Suurim väljakutse oli fotograafi sõnul ilmselt jahe ilm. Kui laupäev oli veel mõnusalt kevadiselt soe, siis pühapäeval alustas ta pildistamist 1,5-kraadise temperatuuriga. «Tulemusega olen väga rahul, arvestades kui lühikese etteteatamisega see projekt perede jaoks oli. Kõik, kellele antud kuupäevad sobisid ja tahtsid kaasa lüüa, said jäädvustatud,» sõnas Leis.

Helena ja Tom pojaga rääkisid, et neil on kahju sellest, et kui talvel on niigi raske sõpradega kokkusaamiseks aega leida, sest kogu aeg on pime ja keegi on alati tõbine, siis nüüd kevadel tahaks seda eriti teha – sõpru külla kutsuda ja ise külas käia. Pere naudib enda sõnul väga seda mitut tundi lisaaega päevas, mis muidu kuluks tööle ja lasteaeda sättimisele ja sõitmisele. Ka hommikud on viimasel ajal olnud rahulikumad ja pärast kodukontoris tehtud tööd minnakse kohe oma aeda toimetama. Tänu vabale ajale on kokku pandud poja mängumaja.

FOTO: Mihkel Leis

Kokku osales projektis ligi 30 peret. «Olen väga tänulik, et nii paljud toredad pered projektiga kaasa tulid ning rõõmus, et ilm sademete puudumise osas õnnestus,» rõõmustas Leis.   

Fotoprojektis osalenud Kreteli sõnul on tema igapäevane elu eriolukorra tõttu väga palju muutunud. Teadmatusse aega on edasi lükatud näiteks bakalaureuse lõputöö filmivõtted, fotosessioonid peredest kui ka sündmustest, rulliluuisutamise treeningud ning esinemised nii Eestis kui välismaal. Kõige suurem muutus on naise sõnul kindlasti see, et eneseisolatsiooni peab ta mööda saatma ilma elukaaslaseta, kes truu Eesti kodanikuna aega teenib.

FOTO: Mihkel Leis

Kinne ja Tõnise jaoks on karantiin täiesti kohustuslik. Kinne sõnul sai ta läbi häda Guatemalast tagasi Eestisse. Riiast tulles loeti aga piiril sõnad peale ja pandi allkiri alla, et mõlemad istuksid kaks nädalat täielikus karantiinis. Järgmine päev helistas paarile ka politsei, et kontrollida. Üks suurim erinevus nende jaoks on see, et nad teevad nüüd sporti öösiti. Jalutuskäigud, rulluisutamised algavad umbes kell 23.30, sest selleks ajaks on tänavad tühjad. Paari selle kevade suurim ühine eesmärk ehk Võhandu 100 süstamaraton on samuti edasi lükatud septembrisse.

FOTO: Mihkel Leis

Fotokaamera ette jäi ka Katrin perega, kelle sõnul ei ole otseselt praegu kehtiva eriolukorra tõttu neil midagi eriti ära jäänud. Kui eriolukord pihta hakkas, olid nad kõik tööl. «Tol päeval hakkas ju hirmus toidupaanika ja hügeenipaanika. Mul vanemad veel kirjutasid, et ma ikka peaksin ka poes ära käima ja midagi varuma, et vältida kontakti teistega,» kirjeldas Katrin. Seeepale lepiti aga teise perega kokku, et asju ostetakse kahe pere peale, et võimalikult vähe poes ja apteegis käia. Naljatades lepiti veel omavahel kokku, et kui kellelgi tekivad haigusnähud, siis haiged elavad ühes boksis ja terved elavad teises boksis.

FOTO: Mihkel Leis

Eva-Liisa ja Ilja istusid samuti päris karantiinis, kuna tulid reisilt. Eriolukorra tõttu lükkus teadmata ajaks edasi tema parima sõbranna pulm, samuti ka tema enda 30 aasta juubeli tähistamine. Paari sõnul on üllatavalt tore teha videokõnesid pere ja sõpradega, isegi lauamänge mängida videokõnega.

FOTO: Mihkel Leis

Kristin ja Robert jäid pildile koos tütre Roosiga. Karantiini tõttu on neil ära jäänud nii iganädalased huviringid-trennid, mitu teatrietendust kui ka reis. Pere sõnul on näha, et lapsel hakkab kodus juba igav, sest ta on harjunud, et pidevalt liigutakse ringi, sest pere armastab veeta aega seltskondlikult. «Kõige kurvem on see, et tavapäraselt külastame sageli sugulasi, aga nüüd ei ole juba mitu nädalat vanavanemaid ja teisi kalleid inimesi näinud,» tõdes paar. Maikuus saab Roosi aastaseks ja tõenäoliselt tuleb neil ka tütre sünnipäevapidu edasi lükata. «Kuna meie pere puhul kehtib ütlus «kes teeb, see jõuab!», siis see kodus konutamine on meid hoopis laisaks teinud. Aga vahepeal võib endale ka diivanil lösutamist lubada,» tunnistasid noored.

FOTO: Mihkel Leis

Pildile jäi ka Inca perega, kelle sõnul on neil nüüd koduseks jäänud ka lasteaiaealine laps, kelle õppimisi ja tegemisi mõtleb nüüd pereema välja. Kuigi pere jaoks ei ole eriolukord väga suuri muutusi toonud, sest Inca abikaasa käib endiselt tööl, igatsetakse ikkagi sotsiaalset elu taga. Ka vaba aja kohta ütles pereema, et seda ei ole nüüd enam üldse. «Enne oli vanem lasteaias ja sai väiksema une ajal üht-teist teha. Nüüd pole enam seda vaba aegagi,» tõdes Inca.

FOTO: Mihkel Leis

Kõigi kaamera ette jäänud perede ja nende lugudega saab pikemalt tutvust teha Mihkel Leisi fotoblogis.